Kuueteistkümnes

Tervisi Soome lahe põhjakaldalt

Miskil hetkel kesk jaanuari uimasust ja tõbilisust avastasin, et kui väga pingutada, siis saan näpistada nädalakese mehe juures olemiseks. Enne aprillikuud uut võimalust ei tule ja ka sügisel jäi mul käimata- nii et järele mõeldes hädavajalik tripp. Tüdrukud jäid vanaemaga koju, sest koolis on vaja käia ja loomi toimetada. Maja ka kütta-nüüd hakkab talv alles õiget nägu näitama. Kusjuures sealpool on praegu külmem, kui siin. Suuremal tüdrukul on täna sünnipäev ja koos vanaemadega nad seda peavad ka Klassikaaslastega pidu sai lükatud veebruari keskpaika…ja ma tõtt-öelda ei tunne väga suuri süümekaid, et ma ära olen-küllap seda ikka oli väga vaja.

Saabusime eile. Laevasõit oli üsna tüütu-no ma olen nelja aasta jooksul kõik need sõidud kahe erineva laeva mängunurkades veetnud ja väike poeg on kaasas seekordki. Friikartulid olid külmad ja vastikud-oh issand mis ving nüüd Ega ma ise neid ei tahtnudki, laps soovis ja tema need ka ära sõi Issi oli meid kenasti ootamas ja siinne kodutee kulges rahulikut. Käisime naaberlinna Lidlis süüa ostmas ja tsekkasin üle ka ühe kirppari-kust naasin sületäie kaubaga: saapad omale ja poisile, reima suusajope omale-täpselt samasugune kui Krissu kellegilt teise ringi kaubana sai-oleme ühtekad nüüd , müts pojale ja tüdrukutele kummalegi paar alt kitsenevaid teksasi. Kogu kraam kokku 21 €. Täna tegime tiiru oma linna sekkarites- naasin veel kahe paari saabastega, mis maksid kokku 3,50, veel ühed teksad tüdrukutele (5€), lasteaiapluus Krissu pesamunale (3€), karvase kraega fliisjakk endale (4€), teksapüksid poisile (70senti) ja tossud (3€). Issi ja väikemees ostsid muidugi mitu peotäit väikesi autosid mõne euro eest Kirppised on hullult kaupa täis praegu, ma sellist küllust siin polegi näinud. Homseks on plaan ühte veidi kaugemasse linna vaatama minna, eks näis

Siinne kodu on vahepealse poole aastaga hulga hubasemaks muutunud tänu mehe sõpradelt saadud mööblile, lampidele ja vaipadele. Ei jäta enam sellise ajutise peatuspaiga muljet

Järsku keset päeva tekkis hull vesine nohu. Üks ninapool kiheleb ja silm tilgub vett. Ma pean ruttu oma nohu põhjusele jälile saama, siis läheb üle

Teie aga olge terved!

Viieteistkümnes.

Kahe riigi sotsiaalsüsteemide vahel ehk euroseaduste kütkes.

Nagu enamik mu lugejaid teavad, töötab mu abikaasa Soomes ja mina lastega elan Eestis. Peremudel nagu tuhandetel eestlastel.

Kuna abikaasa on ametlikult nn soome-palgaline ja maksab maksud Soome riigile, on meil sealtpoolt taodeldud ka lastetoetused. Selleks tegi abikaasa kela-sse (soome sotsisaalamet) taotluse, kela saatis päringu Eesti sotsametile siin makstavate toetuste suuruse kohta, Eesti pool saatis vastuse. Siis lahutas kela oma toetuste summast Eestis makstavate toetuste summa ja saadud vahet hakkas abikaasa lastetoetuseid Soomest saama.  Kogu protseduuri esmane menetlemine võtab aega pool aastat ja tagasiulatuvalt makstakse  alates avalduse kelasse esitamisest ka kuni kuus kuud, nii saime me möödunud suvel kätte terve aasta jagu soomepoolset lastetoetust. Päris kena summa oli

Infot vahetavad kahe riigi sotsametid pidevalt ja ilmselt iga aasta algul tehakse uued päringud. Eile helistas mulle eesti sotsiaalkindlustuse ametnik (kelle ma juba telefoni salvestasin lasterahade haldurina, sest mul on seda numbrit vaja ka edaspidi nagu selgus). Asi on selles, et kuna ma ei ole tööl käinud alates möödunud aasta aprillikuust saadik ega ole ka töötuna ehk tööotsijana arvel (mis euroseaduste alusel võrdsustadakse töötamisega)ja olen lihtsalt mittetöötav isik, siis pidanuks meie perele lastetoetusi maksma täismahus Soome riik ja Eesti riik üldse mitte maksma. Sellise korra pidavat sätestama üks euroseadusi, mis ütleb, et kui üks vanematest ei tööta, siis toetusi maksab see riik, kus on töötav vanem. Just nii rääkis seda eelpoolnimetatud ametnik. Nüüd siis on võimalus, et kela määrab meile tagantjärele täismahus lastetoetuse-mis omakorda tähendab, et eesti sots küsib tagasi nende poolt  makstavad toetused…loodetavasti laheneb asi nii, et kela maksab eesti sotsiaalile ja asi korras (selleks peab mu abikaasa muidugi nõusoleku andma). Samas mul eestist saab toetust neli last ja soomest kolm… Ja et ametnikel igav ei hakkaks ning neil ikka oleks millegi üle pead valutada, teatasin ma neile, et mul on tööleping sõlmitud 6.veebruarist 2.aprillini Sel ajal ma siis olen jällegi eestis toetusekõlbulik ja et asi liiga lihtne ei oleks, on me töölepingud kindla ajavahemikuga, mitte näiteks  täiskalendrikuud

Ma väga loodan, et asi laheneb normaalselt, st. et me ei peaks nüüd mõnele riigile tagasi maksma hakkama Ehk on sellest loost miskit kõrva taha panna ka teistel

Neljateistkümnes. Lumi

See pilt on Alaskalt.

Siin hakkas tõsisemalt lund sadama peale Tõnisepäeva, kui pool talve peaks möödas olemas. Hea, et nii kaua pidas, kuid nüüd on lund taas mitukümmend sentimeetrit. Tädimees käis sahaga juba sissesõiduteed puhastamas ja mina sain majaümbruse vundamendiääred lumega soojustada. Lähipäevil on vaja ka verandakatus üle käia. Esialgu õnneks pole väga külm, aga norrakate ilmaprognoos näitab nädala pärast kahekümnest miinusest allpool olevaid temperatuure. Paras aeg üle lahe reisimiseks

Kolmeteistkümnes. Miks?

Üks ammust aega painav küsimus: Miks õlle- ja limonaadipudelid on taara, aga piima- ja viinapudelid on pakend? Ja miks muutub shampusepudel aastavahetuse paiku taaraks, aga ülejäänud aja on pakend?

Aga edasi ilma küsimusteta, loodetavasti.

Kuna eluviis on sundinud rohkem  tähelepanu pöörama igapäevasele toitumisele, olen viimasel ajal rohkem kokanud. Eile külmikust sulama võetud hirveliha osutus sulanuna hirvehakklihaks, sestap sai täna ette võetud pika poisi tegu. Sisse läks sinna küll väga palju erinevaid komponente: purustatud jõhvikad, kuuseriisikad, paar tomatit, porrut, sibulat, küslat, veidi saia, hikkoripuu barbeque õli, veidi suitsupeekonit, munad…maitsestamiseks soola ja pipart. Väga maitsev sai, kuigi veidi kuiv. Aga  rasvasemat kraami ma väga palju lisada ei tahtnud. Kõrvale riis ja porgandi-porrusalat sidrunimahlaga. Igatahes sel aastal esmakordselt kasvatatud ja külmutatud porru on kõik täie ette läinud ja kohe-kohe saab saab see külmikust otsa. Peab järgmisel suvel veel rohkem seda mõnusat köögivilja kasvatama

Selle tervisliku eluviisi ja toitumisega on nii, et ega üksinda väga ei viitsi. Motivatsioon kipub maha käima ja üldse. Kui aga on mõnus seltskond-olgu või virtuaalne- kellega oma kogemusi, muresid ja nippe jagada, läheb asi tüki lihtsamalt.

Samas seltskonnas tuli hiljuti mingil põhjusel jutuks, et mis tööd keegi võiks peale praeguse teha. Keegi arvas, et võiks vanadekodus hooldaja olla- töö, mille mina enda jaoks välistasin. Pakkusin välja, et võiksin selle asemel pigem fekalist olla. Võta näpust- või siis meest sõnast, härga…või mistahes need ütelused kõik on, aga paar päeva hiljem mängis elu mulle kohe võimaluse ametit proovida. Õnneks küll kodurindel-nimelt oli meie majast väljuv solgitoru umbes mis umbes. Kohe nii, et kui õues toru keeramiskohas väljaulatuval toruotsal kaane pealt tõstsin, pressis kogu saast sealt välja :O Igatahes nii me siis õemehega seal kahekesi mässasime s.taga mängida Kui tross torust läbi läks, ei avanud see veel ummikut ja nii me installeerisime trossi külge korstnaharja ning… Tahate veel üksikasju?

Lisaks selgus, et umbes on ka pesumasina väljavooluvooliku ja kanalisatsiooni ühendamise koht. Sai siis sedagi puhastatud-heegelnõelaga sodi välja õngitsedes. Miski torude ummistamise aastaaeg?

Ähh, saigi jutuga sujuvalt söögi juurest s.ta juurde mindud, ehk siis ring peal

Täna on Tõnisepäev. Kui nüüd selle järgi ilma ennustada, siis väga head vist tulemas pole. Ilm oli külm ja rõske, kartulihoidlas oli ikka vastik kohe. Muidugi loodame ikka parimat

Ja veel-loendage end internetis ära, kel vähegi võimalik. Mul pärast lihtsam

Päikest!

Kaheteistkümnes

Kirjutavad.

Siin ka.

Aga muidu.

Eile oli taliharjapäev, pool talvest peaks möödas olema. Tegelikult alles hakkas ju.

Eile-üleeile olid lumetuisused päevad. Külma on paari kolme miinuskraadi juures, aga vinge tuul lõõtsub toad külmaks. Lumi on selline imekerge Poleks vaid all vana jäätunud lörtsi. Maantee on sestap jääkonarlik ja väga libe.

Miskit erilist teinud ei ole. Ühed sokid said valmis, aga pildid on fotokas alles. Ühel päeval käisin kartulikotte tõstmas. Igapäevased toimetused nagunii. Tervis pole ikka nii nagu peaks :S

Kena talve jätku, armsad lugejad

Üheteistkümnes

Meeldetuletus omaenese blogist

1. Elu pole õiglane, kuid on ikkagi hea.

2. Kui kahtled, astu lihtsalt väike samm edasi.

3. Elu on liiga lühike, et raisata seda kellegi vihkamisele.

4. Sinu töö ei hoolitse su eest, kui oled haige. Seda teevad sõbrad ja
vanemad. Hoia kontakti.

5. Maksa oma krediitkaardi võlg iga kuu tagasi.

6. Sa ei pea kõigis vaidlustes peale jääma. Lepi lahkarvamusega.

7. Nuta kellegagi koos. See aitab paremini kui üksi nutmine.

8. Jumala peale võib vihastada küll. Ta kannatab selle välja.

9. Alusta pensioniks kogumist esimesest palgast peale.

10. Šokolaadi asjus ei tasu vastupanu üritadagi.

11. Sõlmi rahu oma minevikuga, et see olevikku tuksi ei keeraks.

12. Sinu lapsed võivad küll sind nutmas näha.

13. Ara võrdle oma elu teiste omaga. Sul pole aimugi, milles nende
teekond seisneb.

14. Kui suhe peab jääma saladuseks, ei peaks sa selles suhtes olema.

15. Kõik võib silmapilgu jooksul muutuda. Kuid ära muretse – Jumal ei
pilguta kunagi silmi.

16. Hinga sügavalt sisse. See rahustab meeli.

17. Saa lahti kõigest, mis pole kasulik, ilus ega rõõmuvalmistav.

18. Mis ei tapa, teeb tõepoolest tugevamaks.

19. Õnneliku lapsepõlve jaoks pole kunagi hilja. Ainult et teine
lapsepõlv on täiesti su enda teha, mitte kellegi teise.

20. Mis puutub selle poole püüdlemisse, mida tõesti armastad, siis ära
lepi eitava vastusega.

21. Põleta küünlaid, maga pühapäevalinade vahel, kanna seda ilusat pesu.
Ära hoia neid eriliseks puhuks. Täna ongi eriline.

22. Valmistu liigagi hästi ette, seejärel lase asjadel oma rada minna.

23. Ole kohe ekstsentriline. Ära oota vanaduspõlve, et lillat kanda.

24. Kõige olulisem suguorgan on aju.

25. Keegi teine peale sinu ei vastuta sinu õnne eest.

26. Lisa igale niinimetatud katastroofile klausel „Kas viie aasta pärast
on sel mingit tähtsust?”

27. Vali alati elu.

28. Anna kõigile kõik andeks.

29. Pole üldse sinu mure, mida teised inimesed sinust mõtlevad.

30. Aeg parandab peaaegu kõik. Anna ajale aega.

31. Kui hea või halb olukord ka poleks, lõpuks see muutub.

32. Ära võta ennast liiga tõsiselt. Keegi teine sind ju ei võta.

33. Usu imedesse.

34. Jumal armastab sind oma loomuse tõttu, mitte millegi sinu tehtu või
tegematajäetu pärast.

35. Ära püüa teha elule peaproovi. Ilmu kohale ja anna endast parim kohe
praegu.

36. Vananemine on parem kui teine võimalus – noorelt surra.

37. Sinu lastel on ainult üks lapsepõlv.

38. Lõppude lõpuks loeb ainult see, et sa armastasid.

39. Mine iga päev välja. Imed ootavad kõikjal.

40. Kui me kõik kallaksime oma probleemid kuhja ja näeksime teiste omi,
siis kahmaksime enda omad tagasi.

41. Kadedus on ajaraisk. Sul on juba kõik, mida vajad.

42. Parim on alles ees …

43. Mis tujus sa ka poleks, tõuse püsti, pane hästi riidesse ja ilmu
kohale.

44. Anna järele.

45. Elul ei ole lehvi ümber, aga kingitus on see ikkagi.

 

Kümnes

Väljas on +1 ja sajab laia lund

Tervis näitab tasapisi paranemise märke. Hoopis raskem on mõtteid positiivse poole peal hoida, mis ometigi aitaks kaasa paremale enesetundele. Ööuned venivad 12tunnisteks…õnnis põgenemine reaalmaailmast?

Sel nädalal on mul kodus kolm kooliskäivat last. Õekene läks ülemere tööotsale.

Eile oli maakonnalinnas kohalik juhatuse koosolek. Enne seda sain veidi poodidesse, et vanematele süüa osta ja muidu ringi vaadata.

Peaks kuuse lõpuks välja viima

 

Üheksas. Talve algus

Sel talvel tuli päris talv 7.jaanuaril 15cm lumega ja tänaseks ehk siis 8.jaanuari hommikuks oli külma -13,6 kraadi.

Auto läks õnneks käima ja võtsin hommikul ette Vändra-tee.

Kodus tagasi, korjasin lõpuks õuest ära veekraanid ja tõmbasin vooliku tuppa ning toppisin augu kinni. Õekesel oli osa vett juba kinni-neil ka esimese aasta kogemus. Loodetavasti edaspidi pääseb neist jamadest.

Homme lähevad lapsed kooli ja algab taas argisem elu

Kaheksas

Meeste käsitöö

Selline uhke elamine me jänkupoistel on meespere kätetöö. Jänkupoisid on muidugi palju öeldud, kuna hiljuti selgus, et vähemalt üks neist on emane Noh, me kõik oleme kuulnud ju lugusid isastest kassipoegadest või koerakutsikatest, kes täiskasvanuks saades poegi toovad. Meil juhtus selline lugu jänestega

Seitsmes

Poeg tuli koju.

 

Vanem poeg tuli eile tõbisena koju ja nüüd kummitab see lugu. Ega ta väga tihti üksinda koju ei satu, ikka koos neiu K-ga või mõne hea sõbraga. Mitte et mul tema kaaslaste vastu midagi oleks, aga vahel on hea isekeskis asju arutada. Seekord küll mitte, sest külas on Krissu oma lastega ja maja on rahvast täis