Neljapäeva öösi vastu reedet tuli siis kallis kaasa koju. Jõudsin päeval juba pablama hakata, sest see laev, millega ta tuli, oli päevasel reisil miski rikke tõttu sadamasse tagasi pööranud. Et kui äkki ei sõidagi, mis siis saab. Õnneks sõitis 
Õeraas oli kah veel samas laevas, koju said kõik õnnelikult.
Reedene päev kulus siis maakonnalinnas asjatamistele ja õhtu suurema piiga sünnipäeva ettevalmistustele. Laupäeva öösel millalgi kadus taas osa elektrit. Ei osanud ma selles ohtu näha esimese hooga, sest see osa elektrit, mis mu veepumpa ringi ajab, oli alles. Aga hommikul kadus seegi :S Mis seal siis ikka, see lumeveest kohvi tegemine on mul juba harjumuspärane 
Siis oli tarvis läbi tuisanud tee mu ema-isa juurde trügida, et suur poeg sinna metsatöödele viia ja ühtlasi vanaema lapsele sünnipäevaks tehtud tarretised ära tuua. Sõit siis selline, et pojad istusid autos ja eit-taat lükkasid tagant Suurem poeg roolis 
Kohale me jõudsime ja tagasi koju ka kenasti.
Elektrit ei paistnud aga kuskilt. Hakkasin lumevett juurde tegema, et lapsed sünnipäevalauale morssi saaksid. Õnneks oli värsket lund sadanud 
. Kui nii kaugele jõudsime, et külapealt nõuga vett tuua, oli elekter ka juba sealtpoolt majapidamistest lahkunud. Aga päike paistis ja õues oli valge ometigi. Sünnipäevalised jõudsid ka kenasti kohale, väike sekeldus oli kellaaegadega Oh seda möllu, mis majas lahti läks, kui üheksa last ringi traavisid
Ja elekter saabus ka lõpuks tagasi, lausa lust ja lillepidu.
Videviku eel läks meespoolik ämma koju viima. Sinna sai, tagasi enam ei kuidagi. Nimelt kitsal metsateel, kus suvelgi kaks autot üksteisest vaevu mööduda saavad ja mis talvistes oludes veelgi kitsam on, olid kohtunud kaks palgiveorekkat. Teine tulnud teisest suunast, moodustasid nad korraliku teesulu keset küla. Abikaas tuli koju 3,5 km kauguselt oma 20km ringiga. Teadmata, kas needki teed on lahti. Telefonid kõik kodus kapi peal reas kenasti. Lumelabidad ka õue maha tõstetud just… See oli üks väga närvesööv poolteisttund. Teadmatus on ju alati kõige hullem…Aga koju ta jõudis kenasti
Õhtupimeduses läksid lapsed veel õue möllama. Ilm oli ju soe ja lund ikka rohkem kui küll Siis läks üks osa külalisi koju, teine osa jäi meile ööbima. Sünnipäevalaps oli hilisõhtuks ikka üsna läbi omadega No trall jätkus umbes keskööni.
Pühapäeva hommikul ärgates oh üllatust! puudus elekter Otse loomulikult oli me tühi veenõu endiselt tühjana autos, kellel see peale laupäeval elektri tagasitulemist eufoorias enam meelde tuli…Egas midagi, lumehanged olid ju alles Omale kohvi keedetud ja lastele morsidki valmis sulatatud, jätsime suuremad lapsed koju, pisema võtsime kaasa ja õelapse kah, ning suundusime taas maakonnalinna. Õelapse viisime tema koju ja siis läksime Albertale külla. Tema on see tore inimene, kellega ma sügsisesel töötukoolitusel tuttavaks sain. Mulle tundub üha enam, et ma sinna koolitusele sattusingi selleks, et Albertaga tutvuda Igatahes on ta üks ütlemata lahe ja lahke inimene ja võtab parandada meiesuguste arvutivõhikute vussikeeratud raale ja rüperaale. Puhastab ära laste moosi täis klaviatuuri. Võtab maha mehe läpakast 47 sinna kogunenud viirust (tea kas neil pahalastel oli seal kokkutulek vä?). Igal juhul ma ei saa üldse aru, kuidas me enne Albertat üldse hakkama saime Igatahes korjasime me sealt oma kolad kokku ja asusime koduteele. Ilm oli juba üsna tuisuseks pööranud ja kodumaantee oligi üsna tuisanud. Olgugi et liikvel olid ka lumelükkajad, oli õhtuks suur maantee taas üherajaliseks tuisanud.
Olime just koju jõudnud, kui tuldi järele ka meile jäänud külalastele. Külalistele kohvikeetmise ajal suutis vahepeal naasnud elekter taas kaks korda ära käia…No igatahes sai see autosööbinud veenõu tuppa toodud ja täidetud
Üsnagi naljakas vaikus tekkis peale külaliste minekut. Ja elamine oli paras sõjatanner mudugi Eks otsast peale sai seda likvideerima hakatud.
Täna hommikul oli isegi elekter olemas. Ja lapsed said kooli. Küll aga oli miskine kõhuviirus külge hakanud mu mehele. Ja vähemalt kahele suurema plika klassikaaslasele. Ilmselt oli see ikka meidki tabanud viirus, mitte lumest sulataud morsivesi, mis selle põhjustas…ma loodan…
Taaskord oli meil asja maakonnalinna. Miski hetk hakkas lund sadama ja tuiskama. Tuiskab siiamaani
See lumi ja tuisk meeldib mulle igatahes rohkem, kui hull külm. Selle soojaga enam ei oska maja kütta, paar õhtut oli nagu saun juba Aga vähemalt saab õues olla ja tänu pidevalt sadavale lumele jätkub ka tegevust. Katustel igatahes on juba jälle peaaegu sama palju lund, kui enne puhtaks ajamist No igav tõesti ei hakka
