Sõitsin eile linna ja kui ühte põiktänavasse keerasin, oli pika tänava lõpus, täpselt keskpaika teed, suur punane loojuv päike. Hetkeks põikasin ühele hoovile ja tagasi pöördudes oli päike loojunud, vaid punetav taevas…
Nii kaovadki kaunimad hetked, pöörad vaid pilgu ja läinud nad ongi. Mitte miski, mitte kunagi ei anna neid tagasi. Ega inimesi.
Advertisements
Lisa kommentaar