Kuidas tüdrukud Soomes kooli läksid

Tookord, kui siia kolisime, läksid tüdrukud vastavalt viiendasse ja seitsmendasse klassi.

Muudest maadest tulnute Soomes kooliminevate laste puhul kasutatakse erinevaid praktikaid. Üsna tihti jääb laps niiöelda klassikursust kordama, selle mõte on siis see, et kuna keelt veel ei osata, saaks juba tuttavaid asju õppida võõras keeles ja sedasi keelt harjutada.

Meie tüdrukuid istuma ei jäetud ja seetõttu oli vanema tütre kooli saamisega pisuke probleem. Soomes on algkool kuuenda klassini ja põhikool 7-9. klass. Meie linna algkool ei tahtnud, et tüdruk klassi kordama jääks, põhikool taas ei tahtnud teda 7ndasse klassi võtta, kuna üldse keelt ei oska. Lapse soostus oma põhikooli võtma naaberküla kooli direktor, kool asus linnakesest mõned kilomeetrid väljas, samas, kus noorema poja eelkoolgi. Ja see oli üks väga tore kool kõige oma suhtumiste poolest, mul lõppkokkuvõttes oli hea meel, et linna koolide dired me last ei tahtnud 😛

Laps ise kirjeldas oma koolielu algust Soomes nii:

Ma mõtlesin, et võik siis veits koolielust kirjutada 🙂

Mis erinev ja sama jne.. 🙂

 

Kool algab mul enamus päevadel kell 9:00, neljapäev kell 8:00.

Tunde on mul igapäev 6 väljaarvatud neljapäev, siis on 7.

 

Õppimise kohapealt on nii, et hetkel ma keelt ei oska ja siis on raske, aga mul on tunne, et kui keele kunagi selgeks saan, siis on asi juba väga lihtne 🙂

Hetkel olen ühe inde saanud mis on 10- (Mata..)

Varsti hakkan 4-si ja 5-si ka saama 😛 

See siin hea ei ole. 🙂

 

Kõige rohkem kardan töid ilmselt keemias ja bioloogias. Muusikas ka veits, aga see ei ole vast nii hull. 

Mul neljapäeval muusikas töö ja siis ülejärgmine nädal bios. Keemias tuleb ka varsti töö…

 

Meil on 7. klassis mitu paraleeli ja õpilasi tõstetakse suht tihti. Meil on ka päris mitu  kergemasse klassi tõstetud ja mõni on juurde tulnud.

Meil on klass 7C mis on lihtsam ja enamasti selle klassiga ongi see tõstmine, et tõstetakse sinna või tuleb mõni sealt ära. Seal lihtsam.

 

Muusika on meil siin 2 korda nädalas, Eestis oli 1 korra.

Muusika õps on lahe 😀

 Mees õpetaja ka ikkagi ju 🙂 Meil on üldse koolis suhteliselt palju meesõpetajaid.

Mussa õps teeb koguaeg nalja 🙂

Me oleme muusikas rääkinud hetkel erinevatest pillidest. Kitarrist, trummist ja basskitarrist.

Saime kõikidega mängimist ka proovida 🙂

 

Kunst on mul ainult korra nädalas. Oleks kaks korda, aga teise ajal on mul soome k 2. keelena.

 

Vene keelt mul ei ole. Mul on rootsi keel.

See pole väda lihtne, aga mega raske ka pole. Seal on sõnu, mis on inglise keelsete sõnadega sarnased, sest inglise ja rootsi k. on sugulaskeeled.

 

Emakeel ei ole lihtne, aga väga raske ka pole, sest seal hea õps ja ta tõlgib mulle osasid asju inglise keelde niiet saan siis neid ikkagi teha 🙂

 

Meil on eraldi kokanduse tunnid. Need on ka suht lahedad, aga hetkel pole me midagi suurt teinud.

Ma ise olen täiendanud:

Kokandus ei ole tööõpetus, vaid ongi eraldi ainena. Selles nad õppisid näiteks teravilju ja ilmselt õpivad ka muud toidutegemisega seonduvat. Süüa teevad ka 🙂

Vanemal tütrel on  meessoost klassijuhataja ja üldse tundub  kooli(de)s meesõpetajaid üsna palju olevat.

Seitsmendas klassis on juba kutsenõustamine. Järgmisel nädalal algab lastel nädalane tööpraktika, meie oma on tööl linnakese ühes butiigis. Töökoht tuli omal otsida-õnneks on me headel sõpradel oma pood 🙂 Lapse jutu järgi on kõik nende klassi tüdrukud kuskil poodides tööl-ilmselt on see lihtsaim variant. Ahjaa, tüdrukuid on nende klassis vaid kuus, poisse kaksteist.  Aga nagu ta ise juba kirjutas, siis pidevalt tõstetakse neil õpilasi ringi, nii et see on muutuv suurus 🙂 Ja tavapärane on seegi, et ntks. muusika tunnis on “külaliskuulajad” ehk lisaõpilasi teistest klassidest.

Tüdrukul on pinginaaber ja sõbranna, kellega nad kahasse koolitöödega kenasti hakkama saavad. Vajadusel pinginaaber tõlgib talle läbi inglise keele. Eestlannast kekaõps tegi talle lühitõlked osadest koolimaterjalidest. Selle õpetajaga on aga selline lugu, et tütre jutu järgi (ja tänu sellele üha rohkem ka meile tundub) see õpetaja, noh, mitte just parimate iseloomuomadustega (kuigi meie lapsesse suhtub ta hästi) ja tüdruk ise üritab temaga võimalikult vähe kokku puutuda.

Selles koolis käis vanem tüdruk 7. ja 8. klassi, seejärel siirdus ta tagasi Eestisse ja jätkas kooliteed seal.

Uuesti tuli mõned asjad ringi harjutada. Osades ainetes tuli vahepealsel ajal selliseid mõisteid, mida ta ei teadnud ka varem eesti keeles (keemia, ajalugu), seega oli veidi segadust sellega. Ja eesti keele reeglitesse jäi pisuke lünk, kuid ei midagi hullu.