Mhh

See päev siis. Nojah, et imporditud püha ja sõbrad on tähtsad igal päeval ja… plaplaaplaa. Mul mingeid ootusi pole ja tehku teised mis tahavad.

Tegelikult. Siin maal on lisaks sõbrapäevale ka vastlapäev, neil on siin komme pühasid nädalavahetuseks tõsta. Ja me plaanisime sõbrantsiga liugu laskma minna ja kohvi ja kooki sööma.

Aga. Ma ärkasin eile nohuga. Sellisega, et üks ninapool ja silm jooksid vett. Kogu päeva. Ja nina seest kõditas ja ajas hullult aevastama. Seega püsin oma koopas ega lähe kuhugi, kuigi täna on parem. Ei tea, kas aitas coldrex või mõttetöö. Vahet pole, üks ei välista teist.

Nohu ju ei olnud mingi koroonasümptom? Eriti kui muud pole ja tajud alles on?

Eks saigi juba liiga palju liigutud, eelmisel nädalal käisin kaks korda Turus. Korra sõbrannaga arstil (istusin autos teda oodates terve aja) ja teisel päeval poja dokumente konsulaadist toomas. Ah jaa, sõbrannaga käisime ühes kirbukas ka, midagi ostmata. Ja söömas poole-tee-kohvikus.

Igatahes. Hoidke siis oma sõpru ka peale sõbrapäeva 💓