Feeds:
Postitused
Kommentaarid

Archive for 29. nov. 2021

Mida pekki


Mu blogisuhtluste indu võttis kõvasti maha asjaolu, et mingil veidral põhjusel ma ei saa blogspoti blogides kommenteerida wp kasutajana ega ka anonüümsena, vaid ainult mingi veidra blogspoti nimega, mille ma kunagi reganud olen ja mis mitte kuidagi ei viita mu siinsele blogile ja juttudele.

Ja nüüd siis tahtsin täna apelsinimarmelaadi wp blogisse toetava kommentaari panna ja seal mina ka ei saanud enam kommenteerida. Mida kurja ma teinud olen 😦

Read Full Post »


Samamoodi, nagu pensionil olevail pole kunagi aega 😀

Esimesed kolm töötu-nädalat on läinud nii kiiresti, et vaata ja imesta…

Koolitusel käisin, ühes suuremas naaberlinnas. Ametiühingute esimeeste ja usaldusisikute koolitus. Lahe oli näha uusi inimesi ja erisuguseid tüüpe, selliseid mittetraditsioonilisi. Minu pettumuseks puudusid täielikult inimesed kogudustest, kohal olid omavalitsuste asjapulgad ja pealinna suurima haigla rakukesed. Aga mis seal ikka, mööda külgi maha ei jooksnud, pealegi sai kõigele lisaks korralikult süüa-juua.

Joogiga oli naljakas, õhtusöögi kõrvale pakuti veini, millest ma viisakalt keeldusin. Kelner tegi saalis ringi ja tuli uuesti küsima, et äkki ma oleksin mingit muud alkoholi soovinud. Keeldusin uuesti. Kolmandal ringil tuli küsima, et äkki ma oleksin alkoholivaba veini tahtnud…:D Sellepeale imestasid juba lauakaaslased ka, et ega ma pole ju maailmas ainuke inimene, kes ei võta…

Napsu ei võtnud ma sellepärast, et selleks hetkeks olin otsustanud sellest mitte kõige paremast hotellist ööseks jalga lasta, läksin külla ühele eestlasest sõbrannale. Viisin ära tema tellitud arooniasiirupid, sain talt puuduvat lõnga ja muidugi niisama lobiseda. Ja koeri nunnutada.

Teise koolituspäeva õhtul hüppasin läbi eesti poest ja sõitsin tagasi koju. See on küll tore, et siin saja kildi raadiuses on päris mitu eesti poodi. Hämeenlinna oma küll ei ole puhtalt eesti kauba tarnija, sealt leidub kraami kogu Baltikumist ja Poolast. Seda parem valik 🙂

Read Full Post »


Epp kirjutas kõigepealt siin

Kus on siis kodumaalt ära kolinud inimeste kodu?

Minu kodu on praegu Soomes. Siin on me majake ja aed. Siin on töö ja sõbrad.

Mul on tohutult vedanud, et me algusest saadik oleme saanud omale soomlastest tuttavaid-sõpru ja nad on võtnud meid omaks ning suhtunud meisse väga heatahtlikult. Tegelikult nad suhtuvad sisserändajaisse üldse veidi leebemalt, kui eestlased, aga hoiavad siiski distantsi. Mina ei oska ette kujutada, et ma elaksin võõral maal ilma põlisrahvaga suhtlemata, nende kultuuri ja kommetega tutvumata. Et elaksin kuskil omas mullis ja suhtleksin ainult kaasmaalastega. Selliseid rahvusmulle on tõenäoliselt siin väga palju, kus vabal ajal kokku saades õlle ja siidri kõrvale põlisrahvust kirutakse ja iseenda saba kergitatakse.

Õnneks on Eesti meile siiski lähedal ja ma saan käia sealseid sugulasi-sõpru külastamas praktiliselt igal ajal. Ema, õed, õelapsed ja mu oma pooled lapsed ju Eestis. Koroona aeg pani vahepeal liikumispiirangud peale ja õpetas paremini hindama vabadust liikuda. Ja nautima iga hetke lähedastega koosolemisel.

Olen elanud Soomes 8 aastat. Alguses vedasime suurema osa toidust Eestist. Nüüd oleme harjunud siinse valikuga ja ainuke, mida Eestist alati toome või tellime, on tarplani majonees. Soome omad on liiga äädikased, nendega pole maitsemeel veel ära harjunud. Ja kui kord juba Eestis käimas ollakse, siis toome tavaliselt ka suitsulihatooteid: suitsukonte, -koote, -kanakoibi jms. Saia-leiba ostame Eestist kaasa odavama hinna pärast, samuti hapukoort. Epu blogi kommentaarides keegi kirjutas, kuidas sõbranna tassib Eestist Soome kilode kaupa kohukesi. Miks küll? Neid ju müüakse siin ka prismades. Eesti omi ja hinnalt vaat et odavamad, kui Eestis…

Oma kodu ja aed võimaldab värsket köögivilja kasvatada, kasvuhoone samuti. Süüa teen ikka eesti kombe kohaselt või siis vanade harjumuste järgi. Noorem tütar teeb rohkem seda, mida kohalikes köökides pakutakse. Hapukapsast tegin eelmisel aastal ise, aga kapsakasvatus on siin suht vaevaline. Pagana kapsaussid :P. Verivorste tegin ka ise, meeldivaks üllatuseks leidsin, et kõik algmaterjalid on kaubanduses saadaval. Sel aastal vist ei viitsi 🙂 Verivorst ei ole siinses kultuuris jõulusöök. Seda müüakse ja süüakse igapäevaselt. Liha, kana ja kala suitsutame ise.

Tööl koguduses on kõik soomlased, nii ülemused, kui alluvad. Hooajatööle või praktikale on vahel sattunud ka afgaane, hispaanlasi, brasiillasi või ukrainlasi, aga pigem harvem. Meie väiksemapoolses vallas on muumaalasi kindlasti vähem, kui suuremates linnades, kuid siiski omajagu.

Eestlasi on siin ka päris palju aga tihedamat suhtlust eriti pole. Tänaval või poes ikka tere ütleme ja mõne sõna vahetame. Ühe väga-väga hea eestlannast sõbranna olen küll siit saanud. Tema kolis kahjuks ära teise linna, enam ei näe me nii tihti ja spontaanseid ühiseid väljasõite enam ei juhtu. Millest on küll kahju.

Ma ei tea, kas ma kolin kunagi Eestisse tagasi. Kahe maa vahet pendeldama jään ma nii või teisiti, sest see koht ja need inimesed siin on võtnud kindla koha mu südames. Samamoodi nagu need teised sealpool merd.

Read Full Post »

Autistlik Monk


Mina ikka, kes siis muu.

Mu Eestis elav käsitööfanatist sõbranna pillub mulle alatasa messengeris ilusaid ja huvitavaid sokimustreid ka -ideid. Päris tihti lähevad need katsetamisele ja kui mõni väga meeldib, siis üha uuesti ja uuesti.

Näiteks see. Kuidas lõngajääke ära kasutada-panna kõrvuti jooksma mõni suvaline triibulõng ja seitsme venna polaris või korpi. St. mitte kõrvuti, vaid üle ühe kududa erinevate lõngadega. Ja ma teen siis sama idee järgi aina veel ja veel. Pildilolev sokipaar on …kuues? …seitsmes? 😀

Aga väga hea variant lõngade lõpud ära kasutada. Ja poodides praegu üüüldddssse pole ilusate värvikombinatsioonidega lõngasid. Mis on omakorda hea, sest neid jääke on mul ju ka terve hunnik.

Monklus omakorda tuleb sellest, et mõlemad sokid peavad alati täpselt ühesugused tulema, isegi kui nad on kirjud. Ja nii ma siis lõigun ja sõlmin lõngajuppe, et mõlemale sokile ikka ühepalju jätkuks 😀

Vabandust kehva pildikvaliteedi pärast 🙂

Read Full Post »

Hingede aeg


Hingedepäev on Soomes liikuv püha, novembrikuu esimesel laupäeval on aeg käia surnuaedadesse küünlaid panemas.

Igal surnuaial on kivi mujale maetute mälestuseks. Vahemaad on pikad ja nii võib küünla viia lähimasse surnuaeda.

Ma mäletan, et meil oli hingedepäeval kombeks kodus küünal süüdata , et hinged näeksid koju käima tulla. Aga tegelikult vahet pole, nad tulevad nagunii. Unenägudesse. Igal novembrikuul. Kõik need, kes on taevasse tähti tagasi naelutamas ja meie üle valvamas. Nii ka seekord 🙏

Read Full Post »

Older Posts »