Kassititt ja õunakissell

Kuna meil majas on kassititt, tähendab see seda, et vaibad on alatasa segamini ja põrand on pidevalt mänguasju täis. Nagu ikka beebiga elamises. Samas ma Katja ajast ei mäleta sellist pidevat segadust, nagu Ronja-Rontšik meil siin korraldab. Kuigi vahel oli pesurest ümber aetud ka tookord ja köögipõrand täis hommikusöögi krõbinaid. Aga nüüd on nagu pidev segadus…

Õnneks kassid sõbrunesid omavahel paari päevaga ja nüüd käib aegajalt ennastunustav möll. Rontsik mõjub hästi Katja füüsisele, see läheks siin lihtsalt paksuks ja mugavaks ära. Katja käib meil muidugi õues ka, aga talvel külmaga ei ole õueskäigud väga pikad.

Iseloomult on kassid ikka üsna erinevad. Katja pole kunagi eriline sülekass olnud ja voodisse magama tuleb haruharva. Ja nurrub väga vaikselt. Ronja see-eest laseb nagu mootorsaag ja tuleb meelsasti sülle magama. Mängides on ta palju kiirem ja agressiivsem. Meelega enam päris hambaid sisse ei löö, aga hommikune äratus on pidevalt nii, et tuleb lakub su varbaid ja siis ühtäkki hammustab 😛 Hellalt kusjuures, aga loomulikult ärkad sa selle peale üles 😀

Kuna see kassititt täna järjekordselt pooled kardinad alla tiris, saingi jõulukardinad eest ära ja jõulutähed ka. Tuba muutus valgemaks ja kevadisemaks ja tuli tahtmine kohe muld ja seemned välja otsida…. No aega on selle kiire asjaga 🙂

Ostsin eile poest õunu ja täna vaatasin, et võiks magustoiduks õunakisselli teha. Aga no need poe õunad on kisselli ja küpsetamise jaoks liiga magedad ja magusad. Sidrunihapet ka esimese hooga ei leidnud, et seda veits hulka panna. Lõpuks garaažist leidsin suure potsiku 😛 Ärge küsige, mis sellega seal tehakse… Tegelikult ma tean küll, peremees leotab vanaaegseid tööriistu sidrunihappe vees, et rooste maha saada ja siis läikima lüüa ja korda teha. Ega ma muidu poleks osanud seda sidrunihapet sealt otsidagi.

Ma üleüldse polnud kisselli aastaid keetnud, tärklist panin ka liiga palju. Aga noh, kärab kah kehval ajal 😀 Lisandiks kissellile kohupiima-vahukoore vaht.