Feeds:
Postitused
Kommentaarid

Archive for the ‘kohtumised’ Category


Nojah, siiamaale on ka jõudnud see black friday ostuhullus. Mul õnnestus seekord toetada seda teise poole kampaaniat, ehk et ma ei ostnud sel päeval mitte midagi.

Aga…

See tarbimishullus või -sundus on kohati ikka üle mõistuse. Mul sai sel nädalal täis kohaliku mobiilioperaatoriga liitumisega kaasnenud soodusaeg. Uus, nüüd juba täishinnaga kuutasu oleks olnud 10 eurot kõrgem. Ma muidugi ei teadnud miskit sellest muutusest, kui firmast poleks helistatud ja öeldud, et näed, nii ja nii on asjad. Aga kui te tahate soodusaja jätkumist, võtke meilt über-küber tahvel, teile jääb soodsam kuutasu, maksate vaid viis raha lisaks tahvli eest. Nojah, ma võtsin selle tahvli, sest kogu kuumaks tuleb ikkagi siis odavam täishinnast… Sulle makstakse peale, et sa tarbiksid rohkem…

Aga reedest päeva pole ma ammu nii suure igatsusega oodanud, kui seekord. Lihtsalt nii kopp on ees sellest poole öö ajal ärkamisest (mis siis, et ma suvel sel kellaajal juba tööl olin) ja pimedas sõitmisest-udu, vihm, lumesadu, märg asfalt, must jää, hirved, vastutulevad pimestavad autod jne. jne…

Töö ise kontimurdev pole, aga mu käed, eriti randmed, hakkavad vaikselt jälle märku andma. Jajah, need samad väikesed valged käekesed, mis ilma tõrkumata kogu suvehooaja, ehk siis mai algusest oktoobri lõpuni, kaevavad, tassivad, istutavad, trimmerdavad, käsiniidukit lükkavad, lõikavad, rohivad, riisuvad jne, hakkavad protesteerima tühipalja koristustööde peale 😛

Töökoht ise on põnev, põrandate nühkimise ajal on võimalik teinekord laborites piiluda katseklaasides ja karbikestes idanevaid-tärkavaid seemneid, vaadata viljapeade prepareerimist ja terade eraldamist jpms. Pealegi, ma ühest laborist leidsin Rentsi teisiku 😛 Rents, tunnista nüüd üles, et sa tegelikult töötad hoopis ühes poromaa seemnearetuskeskuse laboris teadurina 😀 Ja koer on sel teisikul ka, nii et kõik klapib (ah et kust ma tean, et koer? ta ütles mulle, et ma meenutavat tema koerakasvatajat). Ja see armas rasedapunu las jääb meie vahele eksju 😉

Okei-okei, kõik Rentsi puudutav oli nali, kes aru ei saanud. Lihtsalt üks mu praegune töökaaslane on väga sarnane temaga 🙂

Oi ja jõulupeole kutsuti mind ka, sama asutuse omale ikka. Aga ma tõepoolest ei jaksanud veel pimedas sõita sel nädala viimase tööpäeva õhtul.

Loen päevi ja loodan, et töötaja, keda ma asendan, ikka tagasi tuleb 😉

Advertisements

Read Full Post »


Kui palju teid siin käib! 🙂 See oli nüüd küll üllatus, et olenemata mittekirjutamisest käib siin piilumas nii palju inimesi-ja muidugi veel palju rohkem siis, kui miskit üles on tulnud. Aitäh Teile, mu armsad 🙂

Pühade ajal oli meil traditsiooniline eestiskäik. Sinna sisse mahtus sünnikodune munadevärvimine ja lihavõtte jäneste peidetud kingituste otsimine lastel. Üks planeerimatu sünna-öö, kus varavalgeni sai kohalikku ja kaugemat poliitikat arutatud. Jajaa, ma olen alati öeld, et mis kasu on poe taga või pidulauas tehtavast poliitkast, kui see kuhugi ei vii, aga küllap on vahel harva kasuks seegi. Et erinevaist kildudest pusle kokku panna ntks. Või miskid lahendused leida. Või ennast tühjaks vahutada 😛

Käisin erinevis valla nurgis sõprade-sõbrannade pool külas. Oli tore üle pika aja näha, lobiseda ja uudiseid kuulata. Oli armas kuulda, kuidas asjad on paranenud-nii isiklikes kui üldises plaanis. Eks vigu teeme me ju kõik, peaasi, kui neist märgatakse õppida. Varem või hiljem.

Nii mahtus kolme ja poole päeva sisse hästi palju suhtlust ja erinevaid muljeid-suures osas positiivseid. Mina tänan.

Äraminekupäev jäi esmaspäevale, mis pea terves euroopas-välja arvatud Eesti ja Poola (ma tegelt pole kindel, kas see teine riik oli nüüd poola, arvestades nende usu-tausta)-oli veel vaba päev. Mis oli meie õnn, sest siinpool lahte oli veel vaba päev, mil lastel kooli polnud ja sealpool lahte sai külastada mitut vajalikku ametiasutust, sest seal oli tööpäev.

Stig Rästa “Minu Kennedy” lugesin läbi. (ma päriselt ka loen tegelt rohkem raamatuid, kuigi mitte nii palju, kui tahaksin, aga see on raamat, mis märkimist väärib. Erinevalt näiteks Veerpalu-raamatust). Stigi raamat oli meil kodus juba eelmine kord, kui eestis käisin-lapsele lugemiseks. Ma ise ei julgenud lugema hakata, pelgasin, et ei jõua loetud enne ärasõitu. Nüüd selgus, et laps ei olnud viitsinud seda lugeda, aga mina olin lugenud Rohelisemrohi blogist seda arvustust ja võtsin ikkagi raamatu ette 🙂 Ja kui me viimasel õhtul siis lapsega kahekesi meie laias voodis lebotasime, tema õppis ja mina lugesin ja naersin ja talle naljakamaid lõike ette lugesin, siis loomulikult tekkis tal endal huvi seda lugeda. Aga mina võtsin raamatu kaasa, sest kolmandik jäi lugemata-see sai poolel laevasõidul läbi muidugi. Eraldi arvustust polegi vaja, kahe käega kirjutan alla rohelisemrohi Kadi mõtetele.

Sedasi siis seekord 🙂

Read Full Post »


Ma ei tea, kas võib aastat kokku võtma hakata, kui see veel läbi pole? Igatahes viis (jah viis!!!) katki või mõraseks kukutud käeluud lähisuguvõsas teeb ettevaatlikuks. Aga olgu, sülitan eesti kombe kohaselt kolm korda üle vasaku õla ja koputan soome kombekohaselt kolm korda puud ning loodan, et rohkem ei juhtu. Lisaks sellele viiele käeluule (kõik naisterahvad) läheb kirja ka noore sõbra jalaluu, kel õnnestus see murda teel apteeki rohtu ostma…

Ühinen kõigi nendega, kes ütlevad, et raske ja keeruline aasta on olnud. Aga mitte halb.

Palju segaseid aegu, mis kokkuvõtteks on klaarinud selgeks-lausa säravaks.

Esimesed kuud möödusid veel koolituste tähe all. Kui keelekursus läbi sai, kauplesime kähku omale paarikuulise töötreeningu kursuse ja see aitas hästi nüriks kippuvat aega veeta. Hoolimata sellest kasvasid aprillis pinged ikkagi nii üle pea, et jäin haigeks. Püsti aitasid hoida siinsed sõbrad, kes aina korrutasid, et kõik saab korda. Ja selle mantraga saigi.

Aprilli lõpunädalal tuli esimene töö, kuhu läksin veel haigusest taastumata. Algus oli seetõttu veidi nutune, kartsin, et ma ei saa enam kunagi oma füüsilist vormi tagasi ega jõua korralikult tööd teha. Õnneks oli see asjatu kartus. Nädal hiljem ehk siis maikuu algusest algas kohe ka teine töö ja terve maikuu ning natuke juunit sai rabeldud kahel kohal. Siis tuli paaril korral pisar silma kohutavas väsimusest. Aga teadagi, kõik läheb mööda 😀

Suvi oli rahulik ja töine. Viletsad ilmad ei kõigutanud, sest nagunii olin tööl ja pealegi ma ei talu väga kuumust.

Augustis kolis vanem tütar eestisse tagasi. Olles kaks aastat siin koolis käinud, otsustas ta, et jätkab haridusteed kodumaal. Sai siit kogemuse ja lisakeele, kindlasti on sellest kasu edaspidi.

Septembris kolisime ise. Aga mitte eestisse, otsisime siin omale pesa linnast väljas väikses külas. Üsna samasuguses, kui me eesti küla.

Palju on meil käinud viimastel kuudel eestist külalisi ja see on tore. Ise käisime eestis muidugi ka, ikka mitmeid kordi.

Oktoobris lahkus elavate hulgast hea sõbranna, kel 35-eluaastast jäi puudu kaks nädalat. Shokk ja valu.

Öeldakse, et selline, nagu on aasta algus, tuleb kogu aasta. Mõneti on see paika pidanud: Aasta esimesel päeval sain kodu juures politseile alkotesti teha. Suvel sõitsin kaamerasse. Jõulude ajal nägin politseid küll eemalt- üks neist transas jõuluvana 😀 Kaks korda on mõlgitud mu parkivat autot, neil kordadel küll politseid vaja ei läinud.

Aasta esimene laevasõit oli tormine, ma polnud kõigi nende aastate jooksul kordagi tormiga sõitma sattunud. Aasta viimasest neljast laevasõidust kolm olid tormised 😀 No ma tegelikult ei kannata seda õõtsumist, kuid olen leidnud enda jaoks parima viisi selle üle elamiseks.

See aasta on andnud kinnitust aastatepikkusele usule, et kõik inimesed on tegelikult ilusad ja head. Nii ongi, päriselt 🙂 Olen lõpmata tänulik neile inimestele, kes mind siin aidanud ja toetanud on-nii nagu ealeski poleks oodata osanud.

Sel aastal on mulle mõnedki korrad öeldud: “Aitäh, et sa olemas oled.”  Sel aastal olen seda ise mõnedki korrad öelnud.

Olen kirjutanud ja pildistanud vähem, kui oleksin tahtnud. Samas õnnestus esimest korda pildistada virmalisi.

Olen olnud kurb, et mõned asjad ei muutu kunagi. Ja olen olnud õnnelik, et mõned teised asjad ei muutu kunagi.

Olen tänulik inimestele enda ümber-ka neile, kellega ma vaid virtuaalselt suhelda saan. Aitäh, et te olemas olete!

Soovin kõigile Teile südameheadust ja hingesoojust uueks aastaks. Jätkugu meil endistviisi jaksu märgata ja hoolida!

Read Full Post »


See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Read Full Post »


See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Read Full Post »


See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Read Full Post »


See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Read Full Post »

Older Posts »