Tänast päeva kutsutakse Soomes kuulujuttude ja kadeduse päevaks. Nimelt avaldab maksuamet eelmise aasta suurimad maksumaksjad. Nii eraisikud kui firmad. Põhimõtteliselt on see Soome rikaste tabel ja põhjustab nii ajakirjanduses kui rahva seas hulga jutte ja kadedust, kust ja kuidas varad hangitud on.
Archive for the ‘ajakirjandus’ Category
Kuulujuttude päev
Posted in ajakirjandus, elu soomes, minu soome, palju toredaid inimesi, sõbralikud naabrid on 10. nov. 2021| Leave a Comment »
Kõige suuremad munejad
Posted in ajakirjandus, elu soomes, minu soome on 29. märts 2020| Leave a Comment »
Nagu igale korralikule vallale-kihelkonnale-maakonnale kohane, käib meil siin ka kohalik leht. Küll meie valla nimega, kuid uudiseid on tihtipeale ka ümbruskonna väiksematest valdadest, seega on ta ikkagi veidi suurema lugejaskonnaga. Ilmub kolm korda nädalas ja tuleb raha eest tellida.
Siinsete lehtede eripära võrreldes Eesti kohalike lehtedega- surmakuulutused on kohe alguses ehk siis esikaane sisepoolel. Ja surmakuulutusi ei panda lehte omastele kaastunde avaldamiseks, vaid omased ise panevad, andes sellega teada oma leinast. Vahel harva kutsutakse ka sedakaudu matustele, tihedamini pannakse kuulutus siis lehte, kui matused on juba olnud.
Nagu sellistele lehtedele kohane, kirjutatakse lähikonna elust-olust, antakse teada toimunust ja tulevastest sündmustest jne.
Lehe kõige huvitavamaks ja lõbusamaks nurgakeseks on “kopid”, ehk siis nn. lihtinimeste kommentaarid. Sealt leidub tänusõnu võõrastele abilistele, aga tihtipeale ka manitsemist, kui naabrid su tegemisi liigselt valvavad või siis vastupidi, kui naabrite tegemised liiga silma jäävad 😛 Loomulikult ka kõikvõimalikku kriitikat valla- ja valitsusjuhtide poole.
Sellest ongi meelde jäänud mõne aasta tagune lehejutt meie kandi kanamunatoodangust, pealkirjaks sellel lool oli “Kõige suurem munejate piirkond Soomes”. Järgmises lehes oli keegi teravmeelne kodanik pealkirjale viidates kommenteerinud, et: “kas kanade või otsustajate poolest?”
Kusjuures ega ta otsustajate pihta käiva nooleteravikuga väga mööda ei pannudki. Alles siin oli, kui ettevõtjad tahtsid meie linna tuua ühte maavõistlust, mis oleks rahvast üle riigi kokku toonud ja kasuks ning reklaamiks olnud. Otsustajad aga veeretasid “mune” edasi-tagasi aastat paar, kuni aktiivil üle viskas ja nad pisikese naabervalla jutule läksid. Kuu ajaga oli koht võistluste jaoks leitud, kõik paberid korda aetud ba töö võis alata… Ja see pole esimene kord siin linnas sellist munemist näha…
Oi kurja
Posted in ajakirjandus, eesti elu, elu soomes, Lapsed, meeletu maailm, minu soome on 17. märts 2020| 4 kommentaari »
Kohalikul EKRE-l ehk siis põlissoomlastel on pikka aega olnud märjaks unenäoks Soome riigi piiride sulgemine. Ilmselgelt oli eilne neile üks ajaloo raskemaid päevi, kui piiride sulgemise tegi ära praegune naisvalitsus eesotsas “müüjatüdruk” , maailma noorim sotsdemokraadist peaminister Sanna Marin
Esmaspäevane Soome peaministri sõnavõtt otse-eetris eriolukorra väljakuulutamisest riigis oli väga selge ja kindlasõnaline. Paljud, kes varem praegust Soome naistevalitsust “vürtsitüdrukuteks” jms. pilkavate nimedega kutsusid, avaldasid poolehoidu ministrite sõnavõttudele ja valitsusele üleüldiselt. Sellistel hetkedel ei ole nende töö teps mitte lihtsate killast. Aga eks torisevaid vanamehi, kes ise võimult tõugatud, leidub ikka.
Niisiis esmaspäeval kuulutati Soomes välja eriolukord, mis koosnes 19nest punktist. Ma neid kõiki üles loetlema ei hakka, meid puudutav on see, et alates 18.03-13.04 toimub õppetöö neljandatest klassidest alates ja ülikoolidega lõpetades, kaasa-arvatud täiskasvanute õpe ja õhtu-õpe kaugõppena. Lasteaiad ja algklassid kuni 3nda klassini töötavad, kuid sinna palutakse tungivalt viia vaid neid lapsi, kelle vanematel kriisiolukorras on kindlasti vaja tööl käia ja hoidjad puuduvad. Mõtlen siin just, et algklasside õpetajatele teeb see topeltkoormuse, kuna tuleb õpetada kohal käivaid lapsi ja anda juhendeid ka neti teel.
Riskirühmade külastamine on keelatud, vanadekodude ja haiglate külastamine on keelatud. Riigist välja ja riiki tagasi saavad need, kel selleks mõjuvad põhjused, arvestama peab aga igal juhul karantiinidega. Lõbureisimine riigist välja ja riiki sisse on keelatud.
Ma olin pühapäeva õhtul ja veel esmaspäeva hommikul väga kahevahel, kas saata oma riskilaps kooli või mitte. Ümberkaudsed vallad olid juba omi koole sulgenud, kuid meil mitte. Lõpuks jäi peale see “parem karta, kui kahetseda” ja jätsin lapse koju, saates kooli vastavasisulise kirja. Teisipäeva hommikul käis ta õpetajate palvel siiski koolis kontrolltööd tegemas ja koolipsühholoogil.
Vaatasin, et Eestis lühendatakse poodide lahtiolekuaegu, siin vastupidi, pikendatakse, et riskirühmad pääseksid hommikul seitsmest esimestena ostusid tegema. Ega ma ei tea, kas või kuidas seda kontrollitakse, kas kliendid kuuluvad riskirühma või mitte, aga pikem lahtiolekuaeg kahtlemata aitab rahvaste liikumist hajutada.
Ahjaa, kõik üle 10 inimese kogunemised on keelatud, see puudutab ka ristimisi, pulmi ja matuseid. Igasugu muud üritused on nagunii ära jäetud või edasi lükatud.
Koroonast siin ka
Posted in ajakirjandus, blogimine, eesti elu, elu soomes, Lapsed, mõtisklused, meeletu maailm, minu soome on 13. märts 2020| 2 kommentaari »
Ma mõtlesin, et ei kirjuta sellest, kuna kõik kohad on seda täis, aga enese jaoks ikkagi kirja, et hiljem hea vaadata.
Nüüd on seis selline, et Soome lähiriikides, Eestis, Lätis, Norras, Taanis on koolid, ülikoolid ja lasteaiad suletud. Soome ise vastavasisulist otsust vastu ei võtnud, igal omavalitsusel on õigus vastavalt olukorrale ise vajadusel õppeasutusi sulgeda. Eile peaminister Sanna Marinit kuulates tundusid tema põhjendused mõistlikud-kuna ei ole siin veel väga suurt viiruse levikut (kuigi haigusjuhtumite arv eilse päeva jooksul kahekordistus: 57lt 107le), siis ei ole mõtet kogu elu nn. seisma panna. Sest suletud koolid tähendavad suures osas ka koju jäävaid vanemaid, kuna alaealised ei tohi üksi kodus olla jms.
Tänasel päeval muidugi kritiseeritakse siinset peaministrit, et radikaalsemaid meetmeid ei rakendanud ja seega annab viiruse levimisele “vabad käed”. Aga sellises olukorras on praegusel hetkel küll võimatu ennustada, millised on parimad otsused või õigeimad ettevaatusabinõud.
Saatsin täna oma riskilapse kooli. Heameelega võtaksin ta koduõppele, kui vaid õpetada oskaksin… Tema klassis on selliseid riskilapsi kolm, koolis muidugi veelgi rohkem.
Meie linnakeses on paar kinnitamata kahtlustust, küllap täna selgub.
Ostupaanika läks lahti siin ka. Päeval oli kõik rahulik, õhtuks olid riiulid tühjad. Mingil määral ostsime ise ka kuivaineid, sest meil kodus polnudki midagi, samuti wc-paberit. Arvestan, et kui kool kinni läheb, kolime poisiga mõlemad maale tagasi-seal on vähem inimesi ja leidub õueski tegemist. Peremees käib küll tööl, kuid nende töökoht pole rahvarohke ja tavaliste ettevaatusabinõudega peaks tõbesid kenasti vältida saama. Magame nagunii kõik eri tubades.
Tütre töö on küll kõrgema riskitasemega: vanadekodu. Praegu tal tööd pole onud, järgmine nädal läheb. Ja seal on juba täiendavad ettevaatusabinõud käsil, omaseid külastama ei lubata. Nii, et tema riskiallikad on väljaspool tööd. Ta on väga seltskondlik ja liikuv ning üksinda kodus püsimine oleks tema jaoks ilmselt väga ränk. Aga elame näeme.
Tegelikult pidanuks me täna tüdrukutega-mu oma tütred ja õe noorem-hoopis Tallinast Rootsi laevale minema. Otsus reis ära jätta tuli minu jaoks raskelt, veel teisipäeval olin minekus suht kindel. Kolmapäeval ütlesin ära ja kaks nooremat pidid silmad peast nutma. Meil oli plaan minna Stokholmi Louis Tomlisoni kontserdile. Tüdrukud, just need nooremad, on One Directionit oma 10 aastat fännanud ja nüüd oli iidoli nägemine nii ligidal, pea käega katsutav. Piletid olid juba sügisel ostetud ja ootus kerinud haripunkti. Saan nendest täiesti aru, hetkeks oli see nende maailmalõpp, ei huvitanud neid muu maailma hädad. Oleksin ma ööpäeva oma otsusega oodanud, poleks mina see “paha inime” olnud, kes laste lõbu ära võttis, kontsert lükati nagunii edasi 🙂
Otsust tegema sundis Rootsi pealtnäha tegevusetus Koroona suhtes. Stokholmis on küllaltki suur puhang, kuid midagi viiruse levimise tõkestamiseks ette ei võetud. Soome ajakirjanudest võis lugeda, et Rootsi kõrgeim tervishoiuametnik on kuskil Aafrikas puhkusel ja keegi muu ei julge kardinaalseid otsuseid teha. Mingis mõttes näitab see Soome ja Rootsi leebe suhtumine viirusesse pikka heaoluühiskonnas elamist. Kuidagi ei tundu otsustajad uskuvat, et olukord võib väga rängaks muutuda ning veeretavad vastutust edasi.
Majandus on juba praegusel hetkel kõva löögi saanud ja hullemaks läheb. Selles osas elame-näeme.
Mu enda suurim hirm vanasti oli selliste stsenaariumite puhul, et pere jääb eri riikidesse lõksu ja me ei näe enam üksteist. Praegu seda hirmu pole, kuigi olemegi kolmes eri riigis taas. Pigem on hirm, kas apteekides elutähtsaid ravimeid jätkub, kas neid tuleb piisavalt peale ka sügavas kriisis. Meie puhul siis insuliinist jutt.
Apteegireform…kas keegi selgitaks?
Posted in ajakirjandus, eesti elu, elu soomes, Poliitika on 8. veebr. 2020| Leave a Comment »
Palun, kas keegi oskab mulle lühidalt selgitada, mis see Eestis toimuv apteegireform endast kujutab? Mida see lihtrahvale paremaks/halvemaks teeb? Ja miks see suurärimehed on välja vihastanud jms?
Just kuulsin riigiraadiost, et südaeesti pealinnas avati uus apteek, arvult kuues selles linnas. Ma ei ole sugugi kindel, et siinse maa rahvas oluliselt tervem on, kui Eestis, aga meie umbes samasuures linnakeses on üks apteek.
Ette tänades Teie Kohalik
Viimane kustutab tule 