Feeds:
Postitused
Kommentaarid

Archive for the ‘ajakirjandus’ Category


Palun, kas keegi oskab mulle lühidalt selgitada, mis see Eestis toimuv apteegireform endast kujutab? Mida see lihtrahvale paremaks/halvemaks teeb? Ja miks see suurärimehed on välja vihastanud jms?

Just kuulsin riigiraadiost, et südaeesti pealinnas avati uus apteek, arvult kuues selles linnas. Ma ei ole sugugi kindel, et siinse maa rahvas oluliselt tervem on, kui Eestis, aga meie umbes samasuures linnakeses on üks apteek.

Ette tänades Teie Kohalik

Read Full Post »


“Tead sa! Kas ma pean siis siin päris lolliks minema? Mul maja tee ääres, ma näen, kuidas kõnnivad siit ridapidi mööda, kepid käes. Teevad tervislikku kõndi! Issand jumal! Tee ometi midagi kasulikku, mis endale ja teistele rõõmu teeks! Pane mind praegu mööda teeservi hulkuma. No kuule!” põrutab 91-aastane Asta selle nädala “Maalehes” “Häda on selles, et juba täitsa noored, 65aastased jäävad niisama istuma!”

Jajah. Ma olen kepikõndi vahelduva eduga harrastanud 12 aastat. Viimastel aegadel küll üsna vähe, aga ilusa ilma puhul sai tänagi tiir tehtud. Küll aga on meil erinevate kõnniseltskondadega juttu olnud, et me esivanemad pööraksid end hauas ringi, kui meid praegu kõndimas näeksid. Et kas tõesti ühtegi tööd enam teha pole.

Au ja kiitus muidugi nii söakale prouale, kes sellises eas veel jaksab.

Samasuguse söaka prouaga kohtusime me siin eelmise kevade metsaistutuse ajal. Sel oli vanust küll kõigest 85 aastat. Kokku oli lepitud, et metsalanki minnakse vaatama hommikul üheksa ajal. Enne kella seitset helises me juhil telefon: “Kaugel sa oled? Lähme käime seal metsas ära, mul töömehed tulevad küüni katust vahetama, ma pean palgid parajaks saagima. Poeg on siuke ludri, sellest pole asja! ” Nojh, see poeg ilmselt ongi üks neist 65-aastastest niisama istuma jääjatest… Mammi hüppas jeebi rooli ja pani metsa poole ajama sellise kimaga, et kruus ja kivid lendasid ja kaubikuga oli suht keeruline sabas püsida. Metsas jõudis proua mõne minutiga kogu langi läbi kapata, hoolimata viletsast maastikust, kividest ja kändudest. Taimekastid oli ta ise juba sobivasti langile laiali tassinud, vaja ainult need ette näidata ja juba oli ta hüpanud autosse ja minema kihutanud. Palke saagima ja katust tegema.

Read Full Post »


Presidendivalimiste kõrval on kahe pandakaru tulek Soome olnud teine tähtsaim teema sel nädalal siin Soomemaal. Kogu rahvas rõõmustas ja elas kaasa pandade tulemisele Hiinast Soome, kogu reisist tehti otseülekandeid ja kõigis uudistes oli esimene teema Lumi ja Pyry (hääldus pürü, soome keeles lumesadu) hetkel olev matka punkt ja olukord.

Nüüd on tasapisi hakanud selguma, kui kalliks need karukesed kogu rahvale, aga eelkõige Ähtäri linnakese maksumaksjatele, lähevad. Hiina ei kingi enam  pandakarusid, nagu seda varasemalt tehtud on, vaid annab nad pikaajalisele rendile ja nende konkreetsete pandakarude rent koos söödaga (aga bambusvarred ju soomes ei kasva) ca miljon eurot aastas. Lepingud on sõlmitud 15 aastaks.

Ähtäri loomaaed, kus pandad elama hakkavad, tõstis järsult piletihindasid. Varem 15 eurot maksnud sissepääs maksab nüüd (väravast ostes, netist ostes tuleb mõned eurod odavam) 39 eurot. Tegelikult on võimalik piletit osta ka ainult pandade vaatamiseks (34 eurot) või siis ainult muude loomade vaatamiseks ilma pandasid nägemata (24 eurot). Võrdluseks-Helsingi Korkeasaare (ilma pandadeta) loomaaia pilet täiskasvanule on 12 eurot. Helsigist Ähtärisse on ca 350 km. Ja ehkki lastele on hinnad mõnevõrra soodsamad, läheb sellise loomaaia külastus kogu perega ikka väga kalliks isegi siinsete pärismaalaste jaoks.

Loomaaed ise peab kõrgeid piletihindasid põhjendatuks. Väidetavalt ei võrrelnud nad ainult Soome loomaaedade piletihindasid, vaid ka euroopa loomaaedade, kus saab näha pandakarusid, piletihindu. Peale siinse maa näeb nimetatud karukesi veel seitsme euroopa riigi loomaaedades. Ja siiski-siinne piletihind ületab neid kõiki pika puuga. Ähtärist järgmine on Prantsusmaa ZooParc de Beauval (pilet 28 eurot), järgneb Hollandi Ouwehands Zoo (pilet 20 eurot), soodsaim on Berliini loomaaed (pilet 15,50). Muud loomaaiad  ( Shotimaa Edinburgh Zoo, Austria Tiergarten Schönbrunn ja Hispaania Madrid Zoo Aquarium)  jäävad oma piletihinnaga sinna vahele.

Ähtäri linnakest võib Eesti mõistes võrrelda Raplaga-elanike arv on Ähtäris enam-vähem sama, mis Rapla linnas (mitte nüüdses Rapla suurvallas). Kui nüüd soomlased usinasti oma kauaoodatud karukesi vaatamas käima ei hakka-aga üsna tõenäoline, et selline piletihind peletab nii mõnedki eemale-siis jäävad need karukesed kohalike maksumaksjate ülal pidada (loomaaed on Ähtäri valla omand). Ja kohalikud juba pelgavadki, et need kauaoodatud pandakarud ajavad linnakese pankrotti. Loodetavasti nii hull see asi siiski pole 🙂

Pandajutt on refereeritud kohalikust õhtulehest

 

Read Full Post »

Säh sulle


“Tugev tuul seiskas praamiliikluse Kihnu ja Prangli vahel” loen hommikusi lehepealkirju. On ikka vingelt pika liini teinud, mõtlen.

Tegelikult muidugi oli praamiliiklus, katkenud mõlemal saarel mandriga ja nüüdseks on pealkirigi parandatud.

Read Full Post »


Olen Eestis käimas ja tahan kevadpealinnast maalehte osta. Selles poes, kus hetkel viibime, seda muidugi pole. Aiman juba milles küsimus ja, viitsimata kogu linna poode läbi kapata, palun lehed õel linnast tuua: üks omale ja teine soome-naabritele. Meie naistejuttudes areneb selline vestlus:

“Kle, saad sa mulle maalehe tuua, maakad on kõik poed tühjaks kraapinud”

“Jaa, ikka saan, meile tuli 2 lehe asemel 20 seekord” naerab õde. “Eks siin ikka ostetakse ka, debiilsuse tipp minumeelest”

“No tsirkust ja leiba on vaja rahvale ju”

Miskihetk sekkub teise õe tütar:

“Loen seda Mangi horoskoopi. Hirmus jutt, võin saada sugulaselt päranduse ja see tähendab et hakkan kahe elukoha vahet pendeldama. Ja siis järgmine lause et võib ette tulla vanemate sugulaste eest hoolitsemist. Ma ei tea kas julgen edasi lugedagi”

“Miks sa loed seda sitta? Mang ei ennusta kunagi midagi head..” küsib õde

“A miks mitte? Mul tuttaval läks pea kõik täppi, luges eelmise aasta oma täna just 😀

“Et kohe hea ette teada, kui sitasti minema hakkab😂

Sekkub teine õde:

“Nagunii läheb nii, nagu minema peab, või siis nii,nagu Mang ütleb😁

M.O.T.T.

PS. Leidsin netist, et maalehe trükiarv on 43th, horoskoobiga lehe trükiarv oli 102th…

 

 

Read Full Post »


Me kõik, Eesti rahvas, üheskoos.

Mulle väga meeldis Vabariigi aastapäeva Presidendi kõne ja kontsert Estonia kontserdisaalis. Natukene vähem meeldis, et külaliste vastuvõtul enam heeroldit ei olnud. Aga noh, uued ajad, uued kombed.

Halenaljakas oli Siim Kallase ütlus, et presidenti ja sellist institutsiooni meie riik ei vaja. Saagu ükskord üle juba oma lüüasaamisest, tundub, et need viinamarjad on seekord ikka õite hapud… Mu õde rääkis mulle, kuidas ta oli üritanud isalt välja pinnida, kes tema arvates võiks presidendiks saada. Pika mangumise peale oli paps vastanud, et noh, Kallas võiks saada. Ja kui õde siis uuris, et miks just Kallas, oli isa vastus ” Aga ta ise ju nii väga tahab” 😀 See oli tõepoolest naljakas ja piinlik ühekorraga, kui väga ta seda ikka tahtis ja milline möll reformierakonnas selle nimel käis…

Kaks toredat artiklit jäi aastapäeva-aegsest ajakirjandusest silma: “Valdur Mikita: Läänemeresoomlase viimane karje”  ja  “Jaanus Kangur: minu Eesti riik on isamaaline ja rahvas ilma auklike sokkideta” See tuletas mulle jälle meelde ühe sotsiaalvõrgustikes kellegi Ivari poolt tabavalt kokkuvõtva loo metsa- ja mere-eestlaste kohta:

“Olen palju mõelnud miks eestlastel on ajuti teiste eestlastega nii raske ühist keelt leida. Täna aga korraga tuli pähe mõte, et mingi osa eestlasi on ju metsarahvas, teine osa aga mererahvas. Metsarahvas – see on turvalisus läbi kaitstuse, suletuse, silmapiir on pisike ja koduke on tilluke, kuid ta on armas minule. See on too eesti, mille jaoks on oma just väike ja intiimne.
Mererahvas on aga paljuski selle vastand – meri on avarus, piirideta olek, metsikus … ja eelkõige avatus ettearvamatustele, sest teisel pool merd on rahvad, kellega kauplemisest saab kasu. Pole probleemi ära kodustada tumedasilmne laevamees, kes on tormiga kogemata siia randa sattunud …
Ja ometi on need mõlemad tüübid eestlased.
Väike maa, ent kaks väga erinevat hoiakut!”
Paremini ei oskagi enam öelda.

 

Read Full Post »


Kõikvõimsas moluvihikus levis eile hommikul teade, et keegi on Ülemiste parklast leidnud 520 eurot ja tüki ruudulist paberit. Omanik saab raha tagasi, kui ütleb, mis paberile kirjutatud on.

Päeva lõpuks oli raha “omanik” leitud tänu 1800le uudise jagajale. Jutt harukordsest aususest jõudis samuti ajakirjandusse. (kus kommentaarides kiidetakse taevani liigutavat ausust)

Kõik on ju kena, aga mind jäi selle loo juures painama hashtag #Primend. Jagatud fotol oli ka sama kirjaga pastapliiats. Just see pani mõtlema, kas tegemist pole äkki osava reklaaminipiga? Teisalt-kui paljud neist jagajatest tähele panid või teadvustasid sellist mitte midagi ütlevat hashtagi? See omakorda viib mõtted sotsiaalse eksperimendi juurde. Kui see nii on, siis loodetavasti me veel kuuleme sellest.

Primend muidu on siuke firma. 

 

Read Full Post »

Older Posts »