Pühadeks koju?

Kuna ees on pikk nädalavahetus (Soomes on vaba päev ka esmaspäev, nagu ka ülejäänud tsiviliseeritud euroopas, eestlased, va paganad, teevad ülestõusmispühal tööd), siis suur osa sajasttuhandest mugavuspagulasest üritab selle kodumaal veeta. Kes aga varakult pileteid valmis osta ei märka-minu jaoks olid need veits kallid juba kuu aega tagasi-siis viimase hetke pakkumised on sellised, et sama raha eest võiks ilmselt näiteks Türki lennata või midagi.

Ei ma ei virise, nende aastatega ma olen juba leppinud sellega. Tean ka piletihindade kerkimise dünaamikat. Aga ikkagi 😛 Näiteks homsele Helsingi-Tallinn laevale väljumisega 16.30 on võimalik autopiletit saada hinnaga 278 eurot ja inimese pilet 57 eurot. Sama hinnaga tagasisõidu autopileti leiab esmaspäevaselt Tallinn-Helsingi laevalt väljumisega Tallinnast 19.30. Jutt siis Tallinkist ja need olid hetkeseisuga kalleimad piletid. Vastassuunal sõites või argipäeviti reisides saab nii auto kui jalakäija  pileti 18 euroga 🙂 Muidugi taas sõltub laevade täituvusest. Mida rohkem on pileteid ostetud, seda kallimaks need lähevad.

Advertisements

Read Full Post »

Kuhu see maailm küll tormab…

Pariisi Jumalaema kiriku põleng jääb, ükskõik, mis tulekahju põhjuseks ka oli, teatavaks maamärgiks ajalukku. Nagu näiteks 9/11 kaksiktornid.

Võimalik, et tegelikku põhjust ei tuvastata kunagi. Ulatuslik kirikute rüüstamine ja põletamine Prantsusmaal eelmisel nädalal annab aluse kõikvõimalikeks vandenõuteooriateks.

(Maru)rahvuslus on pead tõstmas ja see pole ka mingi ime.

Soome parlamendivalimised on tänaseks möödanik. Kahesajakohalises parlamendis said sotsid 40 kohta, põlissoomlased (võib võrrelda meie EKREga, kuid käitumismaneeridelt  ja harituselt (justnimelt harituselt, haridus pole haritus ja haridus pole suutnud veel ühtki matsi rikkuda, nagu me eestis igapäevaselt näeme) on nad EKREst peajagu üle) said 39 kohta ja kokoomus (midagi meie isamaa ja refi vahepealset) sai 38 kohta. Suurima hävingu osaliseks sai Keskusta (keskerakond ), mis kaotas parlamendis 18 kohta, nende parlamendikohtade arv vähenes 49-lt 31-le. Kehvem tulemus on ette näidata aastast 1917(!) ehk üle saja aasta tagasi, tookord sai keskerakond parlamendis vaid 25 kohta.

Parlamendist välja jäid “Sinine tulevik”, see oli põlissoomlastest 2017 aastal lahku löönud ja endise põlissomlaste juhi Timo Soini juhitud partei, mis kunagi varem polnud valimistel osalenud. Nimelt põlissoomlaste sisetülide tõttu jagunesid partei parlamendiliikmed kahte leeri ja Soiniga koos ärakaranud moodustasid uue partei. “Sinised” kuulusid koos keskerakonna ja kokoomuksega Soome valitsusse. Sama valitsus astus tagasi napp kuu aega enne valimisi.

Kuna esimesed kolm erakonda on peaaegu võrdsed, tulevad kindlasti üsna pingelised läbirääkimised. Erinevalt Eestist ei ole keegi kellegagi koostööd välistanud.

Ligi pooled Soome parlamenti valitutest (92/200st) on naised. Eestiski valiti riigikogusse rekordarv naisi, kuid paraku jääb see “rekord” alla kolmandiku riigikogulaste koguarvust (28/101st).

Read Full Post »

Nätsu ja värvilist traati

Kusagilt on ajusoppidesse jäänud, et kui sügaval stagna-ajal keegi miski ime läbi ja struktuuride hakklihamasinatest läbi pääsenuna loa Soome sõita sai, siis paluti külakostiks tuua nätsu ja värvilist traati. Jenkki oli tol ajal küll popp toode, aga miks värvilist traati? Või on see miski linnalegend, mine võta kinni.

See lugu tuli mulle meelde, kui naabrinaise juures käisin ja tal vend juhtus seal olema. Tema siis rääkis, kuidas ta üheksakümnendate alguspoolel Venemaal miskeid ehitustöid tegemas käis. Meie linnakesse oli hangitud selle aja esimesi värviprinter-koopiamasinaid ja see ehitusmeeste kamp oli esimese tellimustööna palunud oma autojuhiluba ohtralt paljundada. See nimetatud lubagi oli tol ajal ju teatavasti papist, mitte plastikust, nagu tänapäeval. Ja neid juhilubade koopiaid vajasid nad selle jaoks, et ei jaksanud defitsiidiga ahneid miilitsaid toita, andsid siis pigem juhiloa ära. Aga altkäemaksuks kõlbas ka näiteks lusikatäis lahustuvat kohvi või purukohvi, ühe poolekilose kohvipakiga sai ilmselt päris palju patrulle ära toita. Samas muidugi eks vahemaad Venemaal on ka pikad ja küll miilitsad juba teadsid, kus passida. Ja põhjuse auto peatamiseks ja trahvi nõudmiseks leiab ju alati.

Aga siitpoolt Eestisse minnes keegi enam nätsu ei küsi. Küll aga juustu ja mähkmeid näiteks. Ja kana ja peekonit. Need kaubad on siin tüki odavamad. Eks selliseid kaubaartikleid on veelgi, ma väga palju pole hindasid võrrelnud, ise viin seda, mida küsitakse. Ja sealtpoolt toon seda, mida siin müügil pole-suitsulihatooted, normaalne majonees, hapukapsas-, või siis seda, mis endiselt sealpool tunduvalt odavam on, ntks. leivad-saiad, hapukoor.

Samas mu naabrid-soomlased toovad omakorda Eestist juustu, väidavad et pool kilo viilutatud “vene” või “hiirte” juustu maksab soodukaga umbes poolteist euroraha. Ma ise pole küll iial sellistele hindadele sattunud, aga mine hullu tea. Siinpool maksab tavalise igapäevase juustu kilo 3.75 raha, see muidugi pole viilutatud kah.

Read Full Post »

EKRE ike

Päris hea nimi loodavale koalitsioonile, kas pole?

20 aastat tagasi toimusid Eestis Riigikogu valimised, mille võitis Keskerakond. Valitsusse nad aga ei pääsenud, sest kibekähku tegid Reformierakond, Isamaa ja Mõõdukad koalitsiooni, saades sellega enamuse Riigikogus ja ametis olnud presidendilt Vabariigi valitsuse moodustamiseks rohelise tule. Mart Laari juhitav valitsus püsis kolm aastat ja läks tänu koalitsiooni tülliminekule laiali. Nn. vahevalitsuse enne valimisi moodustasid Reformierakond ja Keskerakond. Kohtade arv riigikogus lubab oletada, et see oli vähemusvalitsus, peaminister tolles valitsuses oli Siim Kallas. Igatahes järgmiste valimisteni nad vastu pidasid, ehk oli neil riigikogus toetajaid väikeparteide näol.

Sellest ajast saadik on kuni 2016. aastani on Reformierakond olnud kõikides valitsustes, vahetades koalitsioonipartnereid vastavalt sellele, kellega parasjagu mugavam omi huve läbi suruda. Kuni lõpuks neid endeid välja vahetati.

Kõige selle taustal tundub naeruväärne nutulaul, et “võitjaid ei tunnistata” jms.

Ei, ma ei valinud ühtegi riigikokku pääsenud erakondadest. Vaatlen tiba kõhedusega, mis toimuma hakkab. Ainuke erakond, kes kogu sellest sõnnikulaotamisest võitnud on, on EKRE. Ja saab veelgi tuult tiibadesse, kui nüüd kõik poliitikas pettunud tõepoolest enam edaspidi valima ei lähe.

 

 

Read Full Post »

Kui see ei ole netikiusamine, siis mis see on?

Lugesin Eesti esiblogija seda postitust ja seest võttis tõttöelda õõnsaks.

Ma ei jõua ära imestada, et nii palju eesti naisi seda parteid tulihingeliselt toetab ja kaitseb. Mehed muidugi toetavad ka, aga sellest võib veel kuidagi aru saada. Mitte et ma sellega mehi õigustaks.

Seda parteid, kes üle 27-aastast lastetut naist peab ühiskonnale mittevajalikuks elemendiks ja lubab sellistele lastetusmaksu väänata.

Seda parteid, kes lubab keelata naiste otsustusõigust laste sündide üle.

Seda parteid, kes peab andetuid mehi paremaks, kui andekaid naisi.

Tõelised ässad, kelle meelest naise koht on kodus köögis, poliitika on meeste liivakast.

Nende endi sõnul nad pole rassistid. “Kui on must, näita ust”, oli nende üks juhtkirju eelmistel valimistel. Kui see ei ole rassism, siis mis see on?

Olen pikalt juurelnud selle üle, et eesti naistele meeldivad nn. pahad poisid. Muidu nagu poleks õige mees, pehmo selline, eieiei.

“Soomes olid eestlased lastevastaste seksuaalkuritegude 2018 aasta statistikas rahvuslikus järjestuses “auväärsel” kolmandal kohal.”

Edit: panin ülaloleva lõigu jutumärkidesse, kuna unustasin viidata põlisrahvusele, õnneks hea kommentaator viitas mu veale. Kolmandad olid eestlased siis Soome sisserändajate rahvuslikus järjestuses. Ja võrreldes põlisrahvaga, on sisserändajate osakaal lastevastastes seksuaalkuritegudes üsna väike. Võiks muidugi olemata olla. Kõik need kuriteod.

Siinsete rahvuskaaslaste gruppides jääb silma paratamatult nende poliitiline meelsus. Ega siis polegi imestada, et enim hääli saavad naisteahistajatena tuntud (noor)poliitikud. Ja neid paraku pole mitte ainult ühes erakonnas….

 

Read Full Post »

Valimistest veelkord

Alustuseks ütlen, et mulle väga meeldis eilse EV aastapäeva kontsert ja presidendi kõne. Kahjuks on täna taas kriitikud kõike maha materdamas ja inimeste mõttemaailma nii lihtsalt ei muuda. Kurb, kui palju viha ja kurjust me ühiskonnas on.

Eile valimisnimekirjasid sirvides torkas silma naiste vähesus. Korraks torkas pähe ketserlik mõte, mis oleks, kui naised saaks valida parlamenti ainult naisi? Milline võiks olla meeste ja naiste vahekord riigikogus, valitsuses sellisel juhul?

Täna jäi ette loomeinimeste pöördumine. Kas tõepoolest mõeldakse niimoodi? Ma olen sellist mõttemaailma pigem meeste poolt kuulnud, just seda, et mis see minu hääl muudab, aga… Olin sõnatu ausaltöeldes.

Imestasin ka selle üle, et erakonnas, mille juht üheselt teatas, et parem andetu mees, kui andekas naine, üldse naisterahvaid nimekirjades on. Meie ringkonnas, tõsi küll, vaid üks, aga siiski.

Aga teie minge ikka valima 🙂

Read Full Post »

EV 101

Eks see olegi ju sobiv päev valimas käia, 101 saadikutki riigikokku pääseb 🙂

Lõin nimekirjad lahti ja…meie kodumaakonna kohapealt on seis ikka väga nutune. Ei ole mitte ühtki kandidaati, kes reaalselt võiks riigikokku pääseda ja maakonna huvide eest seista. On üks, kes end kõvahäälselt reklaamib maakonna huvide eest seisjana, aga valimisperioodide vahel temast mitte miskit kuulda pole. Ise ta elab Toompeal ja tema päritolukülagi on haldusreformi käigus maakonda vahetanud.

Olles siin mõnda aega erakondi vaaginud, välistasin ma esialgu vaid need marurahvuslased. Kuigi nemad on juba teist valimisperioodi vist ainukesed, kellele välismaal elavad eestlased meelde tulevad ja kes ka siinpool merd korralikku kampaaniat teevad. Ja kandepind on neil siin päris tugev, kõige suuremad rahvuslased ja pagulasvastased on ju teatavasti pagulased ise.

Eestis käies juhtusin nägema oravapartei valimisreklaami metsa hoidmisest ja lageraiete piiramisest ja see välistas ka momentaalselt selle erakonna. Just oravate valitsemisajal läks lahti ohjeldamatu lageraie riigimetsades, seaduste muutmine raieküpsuse alandamiseks jne. Selline silmakirjalikkus tõmbas neile vee peale.

Järele jäi veel üks suurem partei, tahaks ju ikka olla nn. võitjate poolel. Aga ka seal kaalusid miinused üles plusspoole.

Eile lugesin Hundi ulu valimisjuttu ja jäin mõtisklema.

Valituks osutus hoopis üks väikeerakond. Uued tuuled poliitmaastikul ei teeks paha.

Palju õnne, Eesti!

Read Full Post »