Feeds:
Postitused
Kommentaarid

Archive for the ‘netiavarustest minuni jõudnud’ Category


Eile õhtul twitterit rullides jäi silma ühe Soomes 21-aastat elanud, aga lähisida juurtega mehe postitus, et kogu Soomes elatud aja jooksul pole ta endale siin ühtegi sõpra leidnud. Olles tööl olnud erinevates ministeeriumites ja riigiametites ei ole ka ühestki endisest ega praegusest kolleegist sellist sõpra, kellega vahel koos kohvi juua ja elu üle arutleda. Pigem vastupidi, endised kolleegid isegi ei kipu tervitama.

Kommentaaridest selgus, et ega soome meestel omalgi ole sõprussuhteid täiskasvanuaja tööelust. Üksikud harvad sõbrad jäävad kuhugi algkooli aega, hiljem enam sõprussuhteid ei teki. Mingil määral sotsiaalne elu elavneb laste sündimise järel, kui nende trennidesse tuues-viies või ka platsi äärel aega parajaks tehes tuleb juttu teiste samasuguste ootajatega. Siin maal on laste harrastustega tegelemine suures osas isade õlul, oleneb muidugi peresisesest argipäeva järjestamisest. Ja kui pere on loodud, siis enamus sõpru tuleb hoopis naise sugulaste-tuttavate hulgast.

Naistel seevastu tekivad sõprussuhted palju kergemini, ka töökaaslaste-kolleegidega. Seda tean küll omast kogemusest ka. Me “tüdrukutega” suhtleme omavahel ka talvel, käime kohvil või külas või saadame lihtsalt sõnumeid, uurides kuidas kellelgi läheb.

Üks põhjus mittesuhtlemisele paistab olema ka siinsete meeste loomupärane introvertsus. Oma muresid naljalt teistele ei kurdeta, kõigist raskustest üritatakse, nui neljaks, üksi üle saada. Mis ei tingimata õnnestu. Ilmselt võib siit ka põhjuseid otsida laialt levinud alkoholismile ja suurele enesetappude protsendile.

Seesama teisest kultuuriruumist pärit mees rääkis sealsete maade sõprussidemeist. Et kui korra oled kellegagi koos kohvi joonud, on see sõber sulle eluks ajaks, kellele võid alati loota. Helistada kasvõi sügaval ööajal ja vajadusel abi paluda. Ja et mehed võtavad aega kohvi joomiseks ja omavahel suhtlemiseks. Teinekord liigagi palju, nii, et naised kurtvat, et meestel ei jää muuks aega, kui sõpradega kohvitamiseks. Mis iseenesest pole ju ka parim variant. Kuskil võiks kuldne kesktee olla.

Read Full Post »


Ega ma nüüd ei kavatse küll igapäevaselt teile koroonast heietama hakata. Kuigi sedagi viskab sisse….

Soomlaste rongisokid (junasukat) saavad sel aastal 80 aastaseks. Kummaline, et kõigi nende aastate jooksul pole see lugu ja muster Eestisse jõudnud. Väidetavalt püsivad “rongisokid” beebidel paremini jalas, kui tavalised sokid-mul endal kogemus puudub, kuna minagi sain selle mustri alles siis, kui oma beebid olid suureks kasvanud. Ja selle taustaloo googeldasin veelgi hiljem, siis, kui Eestis elav käsitööõpetaja seda küsis. Ma ise polnud varem kunagi mõelnud, miks rongisokkide nimi just rongisokid on.

Südantliigutav lugu ise siit:

Esimesed rongisokid on omanikul siiamaani alles. Lugu ise pärineb teise maailmasõja algusest, 1940. aastast. Terttu Latvala ema Kerttu Latvala oli kahekuuse tütre Tuulaga minemas sõja eest pakku, kui rongireis Vaasast katkes purukspommitaud raudtee tõttu. Rongis istus nende vastaspingil pensionil olev käsitööõpetaja, kellel oli kahju väikesest paljasjalgsest beebist külmas rongis. Ta harutas oma valge villase kampsuni ja kudus sel ajal, kuni raudteed parandati, beebile villased sokid.

Kerttu Latvala kudus oma elu ajal mitmed sajad rongisokid, alati sai iga suguvõsa vastsündinud liige omale rongisokid. Samuti on oma 200 paari rongisokke kudunud Terttu Latvala, hoides sellega elus rongisokkide mustrit ja lugu.

Mina olen rongisokke kudunud alla kümne paari, kuid siiski-siiski. Nüüd kudusin kahed sokid meil käiva ehitusmehe lastelastele, 3- ja 4-kuustele beebidele.

Mina kasutasin 7venna ja adlibrise sokilõnga ja vardaid nr. 2

Loo igale vardale 8 silma

Koo tavalist 2parempidi/kaks pahempidi soonikut 10 ringi

Seejärel koo 3 ringi pahempidi, 3ringi parempidi, 3 ringi pahempidi

Taas 10 ringi tavalist soonikut ning veel korra 3 ringi pahempidi-3ringi parempidi-3ringi pahempidi kudet ja lõpuks veel 10 ringi tavalist soonikut.

Tee sokikand (ma selle õpetust ei hakka eraldi panema, igal ühel omad nipid)

Kanna järel koo soki tallaosa tavalises parempidises koes, pealmist osa koo jätkuvalt 3 rida pahempidi ja 3 rida parempidi koes kuni kahandamiseni. Kahandamise osa koo parempidises koes.

Read Full Post »


Tom lasi meemi lendu, haarasin kohe sabast.

Mis teile selle kriisi juures meeldib, mis mitte, mis ei koti???
Kui viitsimist, kommenteerige või meemige omas blogis. Põnev oleks otse mitte ajakirjanduse üldistamise kaudu kuulda kuidas koroonakriis inimesi mõjutab.

Ei too eraldi välja, mis meeldib ja mis mitte, panen lihtsalt samas järjekorras, nagu Tomil oli.

  1. LIIKLUS: Siin Soome väikelinnas märkimisväärset erinevust pole, ummikuid polnud meil ka varem. Inimesed käivad endiselt tööl ja poes, seega liiklus on tavapärane, samuti linnadevaheline liiklus meie kandis. Suurimat muutust oli ilmselt näha Helsingi ja Uusimaa ümbruse kiirteedel, kui maakond suletud oli, aga meisse see ei puutunud. Koolibusse ja -taksosid pole liikluses, aga neid pole ka näiteks suvevaheajal.
  2. PÕNEVUS: alguses oli seda rohkem, nüüd juba harjumuspärane. Isegi uudiseid ei jälgi enam väga pingsalt
  3. TOIT: süüa olen teinud endisest rohkem. Kuivaine-kapid ja sügavkülmikud on inventeeritud ja ülevaade olemas, samas igapäevane kokkamine muutub vahepeal tüütuks. Tahaks rohkem küpsetada, aga piirangud seab poja diabeet. Tegelikult ju otseselt pole keelatud midagi, lihtsalt insuliinikogused tõusevad ja veresuhkrut normis hoida on raske. See on meil niigi keeruline, ilmselt erinevate asjaolude kokkusattumise mõjul (murdeiga, organismi oma insuliini toodangu hääbumine), seega on mõistlikum lisastressi vältida
  4. TÖÖ: algab homme. Vot see saab ilmselt põnev olema…
  5. SOTSIAALNE DISTANTSEERUMINE: Poodides on vähem rahvast, samas ostetakse rohkem. Tuttavatega kallistma ei kipu.
  6.  MAJANDUSOLUKORRA MÄÄRAMATUS: Üleüldine olukord teeb murelikuks.
  7.  REISIPIIRANGUD: Polnud ma enne ju ka suurem asi reisisell. Eestisse peret vaatama pole pääsenud, sellest on kahju. Aga tõenäoliselt laevad ikka hakkavad varsti liikuma
  8. ETTEMÄÄRAMATUS: Kardan, et tuleb viiruse teine laine ja halvendab olukorda veelgi
  9. MURE EAKATE SUGULASTE PÄRAST: Ema hoiab kenasti distantsi ja väljas ei käi. Samas suhtleb palju, kõige hullem vast pole. Muidugi igatseb ta meid kõiki näha.
  10. TOIDUPOODIDE KORRALDUS: Soomes pikendati paljude toidupoodide lahtiolekuaegu hajutamaks rahvamasside teket. Meie regioonis tehti miski hulk poode ööpäev läbi avatuks.
  11. GRUPITRENNIDE ÄRAJÄÄMINE : Ma ise kuskil rühmatrennides ei käinud, aga ujulasse tahaks küll ja bowlingusse.
  12. SELTSKONNAELU: See on mõõdukalt säilinud. Samade naabritega suhtleme samamoodi ikka, teeme koos puid või käime üksteisel abiks või lihtsalt kohvil ja lobisemas.
  13. KOHVIKUD JA RESTOD: Nendest on kahju. Kuigi koju saab toitu endiselt tellida, siis osad neist on juba uksed kinni pannud, loodan, et ülejäänud ikka kriisi üle elavad. Eriti üks sushi- ja hiina toidu koht 🙂
  14. POODLEMINE: Hea põhjus mitte poodides käia. Samas, kõik vajalik on ju avatud.
  15. MASSIÜRITUSED: Pole ma neil varemgi käinud. Iroonilisel kombel oli just selleks suveks üks plaanikene idanemas..

 

Read Full Post »


Igahommikust moluvihiku ringi tehes leidsin Sihtasutuse Patriarhaadi ja Keskaja kaitseks. Õigemini jäi sealt silma nende jagatud link

Seksiõpik aastast 1894: mehele tuleb anda vähe ja haruharva!

Juurde oli veel lisatud nende oma kommentaar:

“Kirgastav on tänapäevase labasuse ning üldise allakäigu tingimustes midagi nii karget ja tervemõistuslikku lugeda! Siit on palju õppida kõigil vooruslikel naisterahvastel. Meie sihtasutus ei saa küll päriselt heaks kiita seda, kui naine oma mehe kallal õhtuti noomib ja näägutab, nii et omalt poolt soovitaksime pigem võimalikult liikumatult lamamise nippi — mis kõlbab igale hästikasvatatud naisele hästi pruukida ka mitmetes muudes keerulistes olukordades.”

Mhmh. Huvitav, millised need muud keerulised olukorrad on, kus võiks pikali visata ja liikumatult lamada?

Teisalt, seda lehte sirvides oli paar postitust allpool jagatud Peeter Ernitsa muret, et noored eesti mehed jäävad kuivale.

Nagu väike vastuolu või mis? Teisalt, see vähe ja haruharva ju ongi (valutu?) üleminek kuivalejäämisele…

Read Full Post »


Kõikvõimsas moluvihikus levis eile hommikul teade, et keegi on Ülemiste parklast leidnud 520 eurot ja tüki ruudulist paberit. Omanik saab raha tagasi, kui ütleb, mis paberile kirjutatud on.

Päeva lõpuks oli raha “omanik” leitud tänu 1800le uudise jagajale. Jutt harukordsest aususest jõudis samuti ajakirjandusse. (kus kommentaarides kiidetakse taevani liigutavat ausust)

Kõik on ju kena, aga mind jäi selle loo juures painama hashtag #Primend. Jagatud fotol oli ka sama kirjaga pastapliiats. Just see pani mõtlema, kas tegemist pole äkki osava reklaaminipiga? Teisalt-kui paljud neist jagajatest tähele panid või teadvustasid sellist mitte midagi ütlevat hashtagi? See omakorda viib mõtted sotsiaalse eksperimendi juurde. Kui see nii on, siis loodetavasti me veel kuuleme sellest.

Primend muidu on siuke firma. 

 

Read Full Post »

Older Posts »