Feeds:
Postitused
Kommentaarid

Archive for the ‘netiavarustest minuni jõudnud’ Category


Igahommikust moluvihiku ringi tehes leidsin Sihtasutuse Patriarhaadi ja Keskaja kaitseks. Õigemini jäi sealt silma nende jagatud link

Seksiõpik aastast 1894: mehele tuleb anda vähe ja haruharva!

Juurde oli veel lisatud nende oma kommentaar:

“Kirgastav on tänapäevase labasuse ning üldise allakäigu tingimustes midagi nii karget ja tervemõistuslikku lugeda! Siit on palju õppida kõigil vooruslikel naisterahvastel. Meie sihtasutus ei saa küll päriselt heaks kiita seda, kui naine oma mehe kallal õhtuti noomib ja näägutab, nii et omalt poolt soovitaksime pigem võimalikult liikumatult lamamise nippi — mis kõlbab igale hästikasvatatud naisele hästi pruukida ka mitmetes muudes keerulistes olukordades.”

Mhmh. Huvitav, millised need muud keerulised olukorrad on, kus võiks pikali visata ja liikumatult lamada?

Teisalt, seda lehte sirvides oli paar postitust allpool jagatud Peeter Ernitsa muret, et noored eesti mehed jäävad kuivale.

Nagu väike vastuolu või mis? Teisalt, see vähe ja haruharva ju ongi (valutu?) üleminek kuivalejäämisele…

Advertisements

Read Full Post »


Kõikvõimsas moluvihikus levis eile hommikul teade, et keegi on Ülemiste parklast leidnud 520 eurot ja tüki ruudulist paberit. Omanik saab raha tagasi, kui ütleb, mis paberile kirjutatud on.

Päeva lõpuks oli raha “omanik” leitud tänu 1800le uudise jagajale. Jutt harukordsest aususest jõudis samuti ajakirjandusse. (kus kommentaarides kiidetakse taevani liigutavat ausust)

Kõik on ju kena, aga mind jäi selle loo juures painama hashtag #Primend. Jagatud fotol oli ka sama kirjaga pastapliiats. Just see pani mõtlema, kas tegemist pole äkki osava reklaaminipiga? Teisalt-kui paljud neist jagajatest tähele panid või teadvustasid sellist mitte midagi ütlevat hashtagi? See omakorda viib mõtted sotsiaalse eksperimendi juurde. Kui see nii on, siis loodetavasti me veel kuuleme sellest.

Primend muidu on siuke firma. 

 

Read Full Post »


Vanga tõdes, et inimesed, kes ei oska oma keha kuulata, lahkuvad sageli veel enne 65. eluaastat. Selliste inimeste aitamiseks sõnastas Vanga 10 punkti, mida on kasulik järgida igaühel.

1. Kuulake oma keha ja saage aru, millal tal on mugav ja millal mitte. Küsige enne millegagi alustamist oma kehalt, kas see talle meeldib. Kui keha saadab vastuseks signaali füüsilisest või emotsionaalsest ebamugavusest, siis peatuge. Kui mitte, siis tegutsege.

2. Elage olevikus, sest see on ainus aeg, mis päriselt teile kuulub. Võtke tervikuna vastu kõik, mis teie juurde tuleb. Olevik on just selline, nagu ta olema peab, kuna selles väljenduvad looduse seadused. Ärge võidelge pidevalt, vaid tundke ühtsust kogu maailmaga.

3. Leidke aega vaikimiseks, meditatsiooniks, rahunemiseks ja sisekõneks
. Püüdke olla nii, et sisekõne ajal juhiks teid intuitsioon, mitte väljastpoolt pealesurutud reeglid.

4. Vabanege vabadusest pälvida kiitust. Te ise olete enda ainus kohtunik ja teie eesmärk on olla väärikas sõltumata sellest, mida teised mõtlevad. Selle mõistmises peitub vabadus.

5. Vabanege raevust.
Kui reageerite mõne inimese või olukorra peale protesti või raevuga, siis teadke – te võitlete üksnes iseendaga. Vastupanu on möödunud solvumistest tekkinud kaitse. Vabanedes sellisest raevust saate terveks ja ühinete kõiksusega.

6. Teadvustage end. Teadke, et sõna “seal” väljendab teie tegelikkust siin. Inimesed, kelle peale reageerite eriti suure armastuse või raevuga, on teie sisemaailma peegeldused. See, mida te kõige rohkem vihkate, on tegelikult see, mida kõige enam iseendas eitate. See, mida kõige enam armastate, jällegi see, mida kõige enam ihaldate. Kasutage “suhete peeglit” enese arengu suunamiseks. Eesmärk on enese täielik teadvustamine. Kui te selle saavutate, ilmub ihaldatu justkui iseenesest ja see, mis teile kõige vähem meeldib, kaob.

7. Vabanege kohtumõistmise koormast ja teil hakkab kohe kergem. Kõike võib mõista ja andestada, kuid kui olete kohtuniku positsioonil, siis lakkate mõistmast ja välistate võimaluse armastuse kaudu õppida. Teiste üle kohut mõistes väljendate heakskiidu puudumist ka iseendale. Pidage meeles, et iga andestatud tegu suurendab teie armastust iseenda vastu.

8. Ärge mürgitage oma keha ebasobiva toidu, vee või mürgiste emotsioonidega. Teie keha on midagi palju enamat kui mõista oskate. Ta on ratas, mis viib teid mööda arenguteed edasi. Iga raku tervisest sõltub teie tervis tervikuna.

9. Asendage hirmust tingitud käitumine armastusega. Hirm tuleneb millestki, mida te mäletate. Mäletades, mis on teile varem haiget teinud, suunate oma energia sellele, et midagi niisugust enam ei korduks. See ei kaitse teid aga kuidagi uue valu eest. Uue valu vastu aitab armastus. Juhindudes oma sisemisest tõest, suudate vastu seista igasugusele ohule, kuna teie sisemine jõud ei allu hirmule.

10. Füüsiline maailm on ainult peegel
, mis näitab sügavamat mõistust. See on kogu mateeriat ja energiat korrastav nähtamatu jõud ja kuna selle osake asub teie sees, siis olete teie selle kosmilise jõu osa. Nii olete kõigega lahutamatult seotud ega saa endale lubada planeedi saastamist. Te ei saa endale lubada ka mürgitatud intellektiga elamist, kuna iga mõte väljendub selles ühises väljas. Nii teie kui ka Maa jaoks on kasulik elada tasakaalus ja puhtuses.

Elu on looming. On olemas palju teadvuse tasandeid ja seega ka palju võimalikke tasandeid loominguks. Üllas eesmärk on olla täielikult armastav, mitte mõista kohut ja kiita iseennast.

Read Full Post »


See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Read Full Post »


See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Read Full Post »


Lisaks pihlakaile on sel aastal ka aroonia-aasta 🙂

IMG_9778

Väljaanne Daily Mail ristis aastal 2008 arooniamarja “maailma kõige tervislikumaks marjaks”, mis sisaldab rohkem vähivastaseid antioksüdante, kui vaarikad, mustikad või goji marjad. Isegi hoidise kujul sisaldab see mari rohkem vajalikke antioksüdante nagu flavonoide ja antotsüaniine, kui enamus teisi supertoiduaineks ristitud marju.  Antioksüdandid aitavad pidurdada rakke ründavaid vabu radikaale kehas ning sel moel aitavad kaitsta vähi ja degenratiivsete haiguste eest.

Arooniamarjad sisaldavad ohtralt C-vitamiini ja kiudaineid. Rasvlahustuvad vitamiinid E ja K on põhiosas koondunud seemnetesse. Veel sisaldab aroonia mõningaid B-rühma vitamiine. mikroelementidest leidub musta aroonia viljades joodi, vaske, rauda, mangaani ja boori.

Aroonia aitab ennetada ateroskleroosi teket ja südame-veresoonkonna haiguseid, ravida kuseteede põletikku tõhusamalt, kui jõhvikad, vältida neerukivide teket, taastada soolestiku limaskesta ning ravida silmapõletikku.

Jaapani teadlased on loomkatsete abil pakkunud välja hüpoteesi, et arooniaekstrakt võib olla tõhus looduslik ravim tõsiste soolestikuprobleemide jaoks nagu näiteks mao- ja soolestikuhaavandid. Kiudainete ja antioksüdanti kooslus selles marjas aitab ennetada käärsoolevähki.

Regulaarne arooniaviljade või -mahla tarvitamine aitab mõnevõrra taltsutada liiga kõrget vererõhku.

Must aroonia pärineb Põhja-Ameerika idapiirkonnast. Eestis hakati arooniat laialdasemalt kasvatama alles eelmise sajandi keskel. Meil on seda taime võrdselt hinnatud nii ilu- kui viljakultuurina. Aroonia ei ole toorelt kõige maitsvam, parkainete rohkus muudab suu limaskesta paksuks ja tuimastab maitsmismeelt, orgaanilised happed varjutavad suhkrusisaldusest tingitud magususe. Viljade maitseomadused paranevad tunduvalt pärast külmumist.

Ainult arooniatest tehtud hoidised pole eriti populaarsed. Küll aga kasutatakse arooniaid ohtralt koos teiste sügisandidega. Nii on väheses koguses happeline ja tume arooniamahl läägelt magusate ja heledate mahlade, mooside, siirupite, tarretiste ja veinide teretulnud lisand.

– See more at: http://alkeemia.ee/artiklid/Arooniamarjad-kodumaine-supertoit/l-24/c-1917/#sthash.gXCGZROe.qGbWFRkQ.dpuf

Tekst on kopitud siit.  

Kopisin terve lingi,  sest pahatihti juhtub, et hiljem otsima hakates selgub lingi all olev leht hingusele läinud olevat.

Read Full Post »


Ma ei mäleta nii pihlakarohket aastat, kui tänavune.

IMG_9751

Mulle esimesena meenus vanarahva ennustus, et kui on palju pihlakamarju, tuleb külm ja lumerohke talv, samuti ennustab see saagirikkust. Netis ringi vaadates leidsin veel palju muudki.

Aili Paju kirjutab nii:

Pihlakas on üks isevärki ravimtaim. Teda tunnustab teadusmeditsiin (pihlaka leiame igast ravimtaimi käsitlevast teatmikust) ja soovitab rahvameditsiin, ometi kohtame teda tavaravis harva, hoopis harvemini kui näiteks kõhuhädade puhul mustikat, reuma korral pohla või podagra vastu maasikat. Ent pihlakas kerkib esile siis, kui on tegemist erilise või koguni kriisiolukorraga. Pärast Tðernobõli katastroofi 1986. aasta kevadel helistasid nõukogude meditsiinikindralid taimraviga tegelejaile kõikides liiduvabariikides ning pärisid, millised ravimtaimed võiksid aidata kiiritusohvreid. Kui seda küsiti ka minult, meenus esimesena pihlakas.

Pihlamarjad sisaldavad rikkalikult pektiinühendeid, mis suhkrutega ühinedes moodustavad seedekulgla limaskestadele kaitsekihi, seovad ja viivad kehast välja mürgiseid ühendeid. Kuid pihlaka viljades on ka amügdaliini – ainet, mis suurendab organismi vastupanuvõimet radioaktiivsele

(ka röntgen-) kiirgusele, kaitstes hingamisensüüme kiire lagunemise eest. Nõnda korrastub kahjustatud ainevahetus.

Kui hea tuttav kord küsis, milliseid puid võiks istutada maakodu kaitseks pikse eest, siis meenus esimesena taas pihlakas. Vanasti toodi ikka metsast pihlapuu ning istutati kodukaitseks õue või väravasse… Aastaid hiljem, kui olin jõudnud oma soovituse juba unustada, rääkis seesama inimene, et ta toonudki puukoolist mitu poolemeetrist pihlahakatist ja paigutanud maja otstesse. Paaril esimesel aastal proovinud pikne ühe pihlaka tugevust: löönud 5-10 meetri kaugusele maasse, mispeale ehmatatud puu hakanud kärmemini kasvama ning on nüüd teistel üle pea. Pikne polevat enam tülitanud.

Linnupüüdja

Metsas kasvab pihlakas meil tavaliselt aluspuuna. Valguslembesena seab ta end ikka rohkem metsa serva. Soodsates tingimustes sirgub kuni 10 meetri kõrguseks ning võib elada 150 aastani.

Heal pihlaka-aastal nagu tänavu võib suur puu anda kuni 60 kg õunvilju. See on meeltmööda rästastele, tihastele, siidisabadele, tetredele ja paljudele teistele meil talvitujatele. Sageli rapsivad linnud puult vilju maha, kust teised metsaelanikud – siilid, närilised jt. – neid oma talveladudesse tassivad. Pärast esimesi öökülmi käivad maiustamas ka põdrad, metskitsed ning karud.

Oma väärt viljadega meelitavad pihlakad kõikjal linde ligi, nii et Karl Linnél ei olnud raskusi sellele puule ladinakeelse liiginimetuse andmisega: aucuparia tähendab linnupüüdjat. Vahemere maades on aga ammustest aegadest rändlinde pihlamarjadega võrkudesse peibutatud.

Külmanäpistatud viljad muutuvad märksa suhkrurikkamaks ning ka nende kibe-mõrkjas maitse taandub. Siis on aeg meilgi pihlakale minna. Enese ja sõprade kogemustest tean, et pihlakakeedis, -siirup, -kompott, -marmelaad ja -liköör on proovimist väärt.

Raviained, mikroelemendid, vitamiinid…

Raviks tarvitatakse küll põhiliselt pihlaka vilju, kuid ka õisi, pungi, koort, lehti. Pihlakas õitseb mais või juuni algul, siis on õiekobarate ja ka lehtede kogumise aeg. Vilju on õigem varuda pärast öökülmi. Enne kuivatamist soovitatakse puhastatud marju hoida ööpäev jahedas. Kuivatatakse kas päikese käes või kuivatis (60-70 kraadi juures).

Juba nimetatud amügdaliini ja pektiini kõrval sisaldavad pihlakamarjad veel mitmeid raviaineid: flavonoide, parkaineid, fenoolkarboolhappeid, antotsüaane, katehhiine, eeterlikke õlisid, fosfolipiide. Lisaks veel erinevaid suhkruid, õun- sidrun- ja viinhapet, mikroelemente ja vitamiine (C, P, B1, E, A-provitamiin karotiini), mis teevad põhjamaade külmakindlast pihlakast väga väärtuslike viljadega puu.

Parkained, pektiin ja amügdaliin pidurdavad süsivesikute käärimist seedekulglas, sidudes sooltes tekkivaid mürgiseid aineid ja taastades normaalse mikrofloora. Üks lihtne retsept:

* Võetakse 2 supilusikatäit peenestatud marju, valatakse peale 1,5 klaasi keeva vett ja jäetakse seisma. Tõmmist juuakse hommikul ja õhtul enne sööki pool klaasi korraga. Soovitav pruukida vähemalt kaks nädalat järjest.

Et pihlakas suurendab maonäärmete aktiivsust, siis soovitatakse teda mao alahappesuse korral. Sorbiinhape toimib sapiajatina, nii et kui kõhukinnisust põhjustavad sapiteede haigused või vähene sapieritus, siis võib abi loota pihlakaist.

Pihlakamarju (-mahla) on soovitatud ka kõrgenenud vererõhu ja veresoonte lupjumise puhul, ravikuur aitab vähendada vere kolesteroolisisaldust.

Rahvameditsiin

soovitab pihlamarja- või -õite teed hingamisteede ägedate põletike korral, samuti reumavalude ägenemisel.

*Teeks võetakse supilusikatäis õisi või peenestatud vilju klaasi vee kohta, keedetakse õrnal tulel 5 minutit, lastakse seejärel seista 10 minutit ja juuakse kuumalt.

Elias Lönnrot on soovitanud süüa pihlakamarju (kahe kuu vältel kaks korda päevas 10 marja enne sööki) sapi- ja neerukivitõve puhul, samuti veretugevdajana ja organismi kogunenud vedeliku eemaldajana.

Seedeelundite haiguste puhul süüakse pihlakavilju värskelt, supilusikatäis korraga koos meega enne sööki. Kuid ettevaatust! Ülihappesusest tingitud haavandtõbede korral peaks pihlamarjadest hoiduma.

Viimasel ajal on eriti tüütuks kujunenud igasugused seenhaigused. Siin võib aidata värsketest pihlakalehtedest kompress (jäetakse peale kogu ööks). Seda tuleb korrata mitme nädala jooksul. Soori puhul juuakse mahla ja süüakse vilju.

Tarbeesemeist amuletini

Kui idanaabrid on valmistanud pihlakapuidust nii toidunõusid, mööblit kui ka muusikariistu, siis meil on piirdutud enamasti vaid kirvevarte, rehapulkade ja vankritelgedega. Tartumaa vanarahva uskumuse kohaselt ei tohigi pihlakast tarbeesemeid valmistada: see toovat õnnetust. Ja veel: kui mees läheb valel ajal (siis, kui puu on lehtes!) sae või kirvega pihlapuu kallale, ei pääsevat ta karistusest – haigusest, millest on raske lahti saada. Küll aga on pihlapuust valmistatud amulette ja kaitsvaid keesid, palutud teda appi salasoovide täitumiseks, loodetud tema abil tõrjuda kurje jõude ning kaetamist. Eestlased on ikka pidanud pihlakat pühaks puuks.

Mõned nopped rahvatarkusest, millel praktiline maik man:

* Kui pihlakas kannab sügisel palju marju, saab palju tüdrukuid mehele ja aasta kujuneb perele viljarikkaks.

* Kui sul on käes pihelgane kepp, siis ei hammusta sind uss ega ründa hunt.

* Kui kalur võtab merele kaasa pihlaoksa, siis kaitseb see teda tormis.

Tänapäeval võib ka mõne luksusauto esi- või tagaklaasi juures näha pihlakaoksakest – ju siis usuvad selle maailma vägevadki pihlaka kaitsevõimesse…

Tekst on pärit siit.

Kel rohkem huvi, võib lisa lugeda siit ja siit. Viimase viidatud lehe lõpus on omakorda mitmeid viiteid 🙂

 

Read Full Post »

Older Posts »