Feeds:
Postitused
Kommentaarid

Archive for the ‘sõbralikud naabrid’ Category


Pühendusega Tikrile 😉

Advertisements

Read Full Post »


Nojah, siiamaale on ka jõudnud see black friday ostuhullus. Mul õnnestus seekord toetada seda teise poole kampaaniat, ehk et ma ei ostnud sel päeval mitte midagi.

Aga…

See tarbimishullus või -sundus on kohati ikka üle mõistuse. Mul sai sel nädalal täis kohaliku mobiilioperaatoriga liitumisega kaasnenud soodusaeg. Uus, nüüd juba täishinnaga kuutasu oleks olnud 10 eurot kõrgem. Ma muidugi ei teadnud miskit sellest muutusest, kui firmast poleks helistatud ja öeldud, et näed, nii ja nii on asjad. Aga kui te tahate soodusaja jätkumist, võtke meilt über-küber tahvel, teile jääb soodsam kuutasu, maksate vaid viis raha lisaks tahvli eest. Nojah, ma võtsin selle tahvli, sest kogu kuumaks tuleb ikkagi siis odavam täishinnast… Sulle makstakse peale, et sa tarbiksid rohkem…

Aga reedest päeva pole ma ammu nii suure igatsusega oodanud, kui seekord. Lihtsalt nii kopp on ees sellest poole öö ajal ärkamisest (mis siis, et ma suvel sel kellaajal juba tööl olin) ja pimedas sõitmisest-udu, vihm, lumesadu, märg asfalt, must jää, hirved, vastutulevad pimestavad autod jne. jne…

Töö ise kontimurdev pole, aga mu käed, eriti randmed, hakkavad vaikselt jälle märku andma. Jajah, need samad väikesed valged käekesed, mis ilma tõrkumata kogu suvehooaja, ehk siis mai algusest oktoobri lõpuni, kaevavad, tassivad, istutavad, trimmerdavad, käsiniidukit lükkavad, lõikavad, rohivad, riisuvad jne, hakkavad protesteerima tühipalja koristustööde peale 😛

Töökoht ise on põnev, põrandate nühkimise ajal on võimalik teinekord laborites piiluda katseklaasides ja karbikestes idanevaid-tärkavaid seemneid, vaadata viljapeade prepareerimist ja terade eraldamist jpms. Pealegi, ma ühest laborist leidsin Rentsi teisiku 😛 Rents, tunnista nüüd üles, et sa tegelikult töötad hoopis ühes poromaa seemnearetuskeskuse laboris teadurina 😀 Ja koer on sel teisikul ka, nii et kõik klapib (ah et kust ma tean, et koer? ta ütles mulle, et ma meenutavat tema koerakasvatajat). Ja see armas rasedapunu las jääb meie vahele eksju 😉

Okei-okei, kõik Rentsi puudutav oli nali, kes aru ei saanud. Lihtsalt üks mu praegune töökaaslane on väga sarnane temaga 🙂

Oi ja jõulupeole kutsuti mind ka, sama asutuse omale ikka. Aga ma tõepoolest ei jaksanud veel pimedas sõita sel nädala viimase tööpäeva õhtul.

Loen päevi ja loodan, et töötaja, keda ma asendan, ikka tagasi tuleb 😉

Read Full Post »


Taas mul õnnestus end tundmatutesse vetesse kroolida.

Ma eelmisel nädalal käisin oma kohaliku töötukonsuldandi juures. See on selline rutiin, kuna olin suvehoojal tööl  hooajatöölisena ja tähtajalise lepinguga, nagu eelmisedki suved. Ja talviste töötukindlustusrahade saamiseks pead sa loomulikult end tööotsijana arvele võtma ja töötuameti pakutud töökohtadele kandideerima ja nii edasi…Tööde lõppedes viid siis oma paberid taas töötuametisse ja töötukassasse ja …esimene ametkond ütleb, kas mulle võib maksta tööturaha või mitte ja teine siis vastavalt sellele maksab või mitte… 😛

Ühesõnaga küsis see ametnikuke, et kas ma ikka töökuulutusi olen vaadanud. Minu ausa vastuse peale, et pole aega olnud, pidi ta peaaegu tooli alla kukkuma 😀 (Samavõrd šokeeritud olid mu pärismaalastest naabrid, kui ma neile seda lugu rääkisin) Noh, siin maal ei ole selline otsekohene ausus kuigi tavapärane ja seega olen ma pahaaimamatult mõnigi kord inimesi jalust rabanud. Igatahes õiendas see mehike siis, et ma võiksin omale ikka püsiva töökoha leida, et ei peaks igal aastal selle hooajatööga jamama. Ja soovitas tungivalt metallitöö ja keevitamise kursustele kandideerida…

Mu enese rutiini hulka peale suvetöö lõppemist kuulub ka ühes renditööjõufirmas käimine ja neile teada andmine, et olen saadaval… Eelmine talv, peale esimest ebaõnnestunud tööotsa, sain ma nende kaudu mõneks nädalaks munapakkimisetehasesse tööle. See oli selline tore ja tempokas töö, millest sai mulle selgeks, et kogu elu ma sellist tööd küll teha ei tahaks (seal oli naine, kes 40 aastat oli mune pööritanud, imetlusväärne), aga vahelduseks selliseid otsi teha on päris lõbus.

See eelmise aasta esimene pekkikukkunud tööots oleks muidu päris nunnu olnud, kui tööandjad oleks kinni maksnud kogu mu tööaja, ehk siis päeva jooksul objektilt teisele sõitmine ei läinud tööaja sisse ja seda sõitmist tuli omajagu ette. Lisaks ei tahtnud nad mulle seadusega ettenähtud palka maksta. Seega viskas kogu see jama mul üle ja ma tulin päevapealt tulema. Mida ma muidugi teha poleks tohtinud, sest siis kaob ka õigus tööturahadele…Aga siis õnnestuski mul selle tööjõuvahendusfirma kaudu see munapakkimise ots leida ja edaspidi laabus kõik normaalselt.

See mu pool aastat kestev suvetöö on mulle tõsiselt hingelähedane ja kui vähegi võimalik, ei tahaks ma sellest loobuda. Ja vaba talv pole ka ju paha, saab rahus sokke kududa ja vahelduseks erinevaid töid proovida.

Tegelikult tahtsin ma selleni jõuda, et kaks päeva peale töötuametis käimist, ehk siis eile,  helistati mulle naaberküla tööjõurendifirmast ja pakuti tööd. (Töökuulutuste vaatamiseni pole ma siiani jõudnud, töötu inimese kiire elu 😛 ) Naaberküla on umbes poole suurem, kui meie oma, ma arvan et miski 17th inimest seal elab. Aga näd siis, tööjõudu netu. Ja mulle just sobivad sellised mõnenädalased otsad, vähemalt esialgu, kui ei tea päris täpselt, mida töö ennast kujutab. Kui leian miski sellise, mis mu suvetööst veel parem tundub, siis ehk võiks mõelda püsivamale tööle. Ja noh, see uuest nädalast algav töö on naaberküla külje all, ehk siis kodust veidi kaugemal ka, pimedal ajal sõitmine pole just mu meelistegevus. Aga jah, töö tuli seekord ise minuni, tuleb nüüd jälle vaest ametnikukest šokeerida 😛

 

 

Read Full Post »


On reede pärastlõuna. Vehime ennastunustavalt rehadega, et saada töömaa nädalalõpuks puhtaks ja korda. Tuleb vana surnuaiavaht. No temaga on see asi, et tuleb aega võtta ja juttu ajada. Seisame töökaaslasega nagu pahateinud poisikesed kibeledes tööle, ja kuulame.

“Kas see sinu tütar, kes siin tööl oli, on helistanud ka? Ma nägin teda prismas, lehvitas vaid emale, ja läks, ei miskit igatsust”

Jajaa, noogutame. Lapsed lendavad pesadest, kes varem, kes hiljem. Arutleme, milline aeg on iseseisvumiseks parim.

” See on ikka nii, et targemad lähevad ära ja lollimad jäävad, ” jätkab vana surnuaiavaht. Meie silmade pööritamise peale ütleb ta: “No vaadake, see oli juba vanal ajal nii, kel vähegi mõistust, läks ja koolitas ennast ega tulnud enam maale tagasi. Lollimad jäid paigale talusid pidama.”

Tuleb hauakaevaja, ülbe ja ennasttäis tüüp. Koputab surnuaiavahi autole ja lühikese vestluse jooksul üritavad üksteist peene nöökimisega üle trumbata. Hauakaevaja läheb oma tööruumi.

“Vaadake, siin on sama lugu, targemad on läinud, lollimad jäänud” ütleb vana surnuaiavaht surmtõsiselt. Turtsatan ja lippan lehepuhurit võtma, eemalt läheneb uus ohver surnuaiavahi haardeulatusse. Jätan targu küsimata, keda täpselt ta silmas pidas… 😀

……………………………………

Viin selle mitteigatseva (siinkohal surnuaiavaht küll eksis veidi) lapse kooli.

“Kallis, ma olen kodus!” hõikab ta ühikauksest sisse astudes sõbrannale

“Hirmutad siin lapsed ära…” vastab see

“Lapsed” on eksole aasta nooremad uustulnukad-korterinaabrid…..

…………………………………….

Tiimikoosolek. Arutatakse tööjõu vajadust kogu ringkonna surnuaedadesse. Õigemini seda, et tuleb hakkama saada olemasoleva tööjõuga-mida on vähe. Aga majandusosakond pani veto peale uute võtmisele, kuigi inimesed olid juba olemas ja vestlusedki peetud.

“See J-P seal Metsanurga surnuaias jääb uuest kuust üksi tööle, üksi ei tohiks tegelikult keegi töötada” alustab aednik juttu, ” No mis me temaga teeme, helistab hommikul ja õhtul?”

“Nojah ja kui õhtul ei helista, ega siis midagi, hommikul lähevad hauakaevajad masinatega kohale ja viskavad augu valmis…” jätkab tööjuht ja suur ülemus. Ja mina veel arvasin, et need siin ei oska (mustast) huumorist lugu pidada….

 

Read Full Post »


Soomes olid kohalike omavalitsuste volikogude valimised 9.aprillil.

Kuna meil oli nendel valimistel samuti võimalik hääletamas käia, panen siia väikese ülevaate.

Meie siinses vallas on ca 16,5 th elanikku, neist hääleõiguslikke 13,5th.

Volikogus on 43 saadikut. Kandidaate oli 150 ringis. Kandideeriti eranditult parteide nimekirjas, seda, kas siin ka valimisliite eksisteerib, ma ei tea. Samas on erakondadel mugav üleriigilist reklaami teha. Tasuta kohvi-pankooke-vorstikesi-pastakaid jms. oli võimalik  viimasel paaril nädalal enne valimisi saada pea igapäevaselt. Välireklaamid olid üleval kuni valimispäevani k.a. Üksikud kandidaadid käisid ka ukselt-uksele või jagasid kaubanduskeskustes oma nänni. Veidi suurem osa käis ja poetas postkastidesse pildikesi endast koos kandidaadi numbriga.

Siin olid valikus järgmised erakonnad: Keskerakond, Koonderakond, Kristlik erakond, Vasakliit, Põlissoomlased, Rohelised, Sotsiaaldemokraatlik partei ja Soome Kommunistlik partei. Mujal Soomes olid valimistules ka ntks. Piraadipartei, Feministlik partei, Liberaalpartei, Iseseisvuspartei, Soome Loomaõiguslaste partei ja Kommunistlik Töörahvapartei (viimane ei ole sama, mis Soome Kommunistlik Partei)

Siinses volikogus jagunesid kohad järgnevalt: Keskerakond 14 kohta, Koonderakond 11 kohta, Vasakliit 7kohta, Sotsiaaldemokraadid 5 kohta, Põlissoomlsed 4 kohta, Rohelised ja Kritlikud kumbki 1 koht. Ülesoomelist tulemust erakondade kaupa näeb siit.

Sarnaselt Eestile oli võimalik hääletada eelvalimiste ajal või siis õigel valimispäeval. Mina käisin kohal õigel päeval. Valimisjaoskondade töö sarnaneb üsna üks-ühele Eesti omale: Laua taga istuvatest inimestest esimene kontrollib dokumenti ja teeb su nime järele nimekirjas ristikese, järgmine annab hääletussedeli. Sellega lähed hääletuskabiini, kirjutad sedelile sobiva kandidaadi numbri, seejärel kolmas inimene lööb sellele templi ja sina kukutad sedeli valimiskasti.

Mittesoomlastest elanikest pääsevad valima need, kes on vähemalt 2 aastat Soomes alaliselt elanud. Ja muidugi käib see jutt kohalike valimiste kohta, Eduskunna (meie mõistes Riigikogu) valimistel meie osaleda ei saa.

Read Full Post »


Nägin hiljuti kuskil graafikupilti Eesti ja Soome keskmiste palkade erinevusest 20 aastat tagasi ja nüüd (kahjuks ma ei leia seda enam).

20 aastat tagasi oli keskmiste palkade vahe üheteistkordne, ehk siis Soomes oli keskmine palk üksteist korda kõrgem, kui Eestis. Praeguseks hetkeks on see vahe vähenenud kolmekordseks. Kui nüüd vaadata kõikvõimalikke hinnavõrdlusi ja elatustaset, siis Eesti hakkab Soomest tasapisi mööda minema 🙂

Näiteks liikluskindlustus on Soomes ümmarguselt kümme korda kõrgem, kui Eestis. Kui Eestis oli me sõiduauto aastane kindlustus ümmarguselt 60 eurot, siis siin on see 600 eurot. Lisaks veel automaks, mida Eestis ei ole. Seda arvestatakse auto võimsuse järgi (ilmselt on muid tegureid ka, aga võimsus on põhiline) ja see algab umbes 200st eurost/aasta. Meil näiteks on kahe auto automaksud kogu aasta peale kokku umbes 500 eurot, aga sõprade uhkel ja vingel jeebil üksi on see 1000 eurot. Lisaks veel diislimaks diiselautodele.

Üürid meie väikelinnas on 2-3-4 korda kõrgemad, kui meie maakonnalinnas Eestis.

Soomes on maamaksu asemel kinnisvaramaks-hinnavahe umbes kümnekordne. Tegelikult seda ei saa muidugi 1:1 arvestada, ma ei tea täpselt, mida siinne kinnisvaramaks sisaldab ja kas sellega maksustatakse ka põllu- või metsamaid. Võrdlus on sellelt pinnalt, et Eestis on meil majake ja veidi alla 6ha maad, siin majake 0,24 ha krundil.

Elekter. Minu üllatuseks on see tõepoolest Soomes odavam. Ainult, et majapidamised on siin ehitatud selliselt, et seda lihtsalt kulub kordades rohkem (õhksoojuspumbad, põrandakütted, elektriradikad, elektrikeris…). Ja kuna elektrifirmade arved tulevad iga kahe kuu tagant, siis see tundubki üüratu.

Kodukindlustus: Eestis kahe majapidamise pealt ca 250 eurot/aasta, siin üks majapidamine ca 800 eurot/aasta.

Vee hinnavahet ei oska öelda, kuna Eestis meil on oma kaev.

Autokütus on Soomes ca 50% kallim, kui Eestis.

Kui maksud makstud, jääb ehk miskit söögi jaoks ka 🙂 Toit on Soomes laias laastus sama kallis, kui Eestis. Vaid leivad-saiad on 3-4 korda kallimad, pagaritooted veelgi enam. Teisalt-makaronid on jällegi odavamad (kui jahutoodetest rääkida). Üldine keskmine jääb Eestiga suhteliselt võrdseks, mõni asi on siin kallim, mõni seal.

Niisiis ei ole tänapäeval enam väga vahet, kumbal pool merd elada, sissetulekute-väljaminekute suhe hakkab muutuma pigem Eesti poole kasuks 🙂

Read Full Post »


Kui elu tundub üksluisena, annab seda põnevamaks muuta erinevail viisidel. Kõik ei sõltu sinust, aga nii mõndagi saab ise ära teha 😛

Näiteid?

Aga palun:

Sul on vaja pesakond sünnimaalt ülemeremaale saada. Tee omaarust hea diil ja paku lähisugulasele, et tule külla, ma teen laevapiletid välja. Aga võta lapsed ka kaasa. Sina broneeri piletid. Seejärel (kindlasti mitte enne broneerimist!) loe laevafirma tingimusi “võõraste” laste ületoomiseks laevaga. Sealt selgub muidugi, et üle kahe lapse ei saa võõras inimene volitusega üle tuua-sul on pilet broneeritud neljale lapsele…(võõrad inimesed on kõik, kes ei ole pereliikmed eksju. igasugune muu lähisugulus ei loe). Algul hoia kahe käega peast kinni ja oiga. Seejärel mõtle välja jokk-skeem. Ja siis varuvariandid selleks puhuks, kui jokk-skeem läbi ei lähe. Aja ühtlasi närvi kõik asjaosalised-sest miks sinul üksi peab põnev olema-erinevate teooriatega, kes laevast maha jääb, kui jokk-skeem läbi ei lähe.

Tegelikkuses pääses kogu laev kampa ilma igasuguseid volitusi esitamata, ilmselgelt on see pesakond, lähisugulane kaasa arvatud, nii ühte nägu, et kellelgi ei tulnud pähegi kahelda, et see kõik sama perekond ei ole 😀

Sõbranna tellib kola vedamise Eestist Soome. Sina lahke inimesena muidugi aitad. Teed vana kalana broneeringud-vastavalt sõbranna soovidele kõige odavamatele laevadele-jäädes samas kindlaks “oma” laevafirmale, sest sina helsingi kesklinna sadamasse ei sõida. Pole kunagi käinud, ei oska ja võõras auto on ju piisavad argumendid. Broneeringut tehes on sul küll meeles fakt, et sõbranna on nüüd lahutatud, aga unusta ära fakt, et sõbrannal on dokumendid veel vahetamata. Õnneks koosnes perekonnanimi enne kahest nimest ja keegi piletikontrollis selle üle ei vingu, et tagumine nimedest broneerigust puudub. Muidugi unusta ära ka lähisugulase lapse jaoks volitus trükkida. Vedu, sedagi seekord ei küsita. Igav eksole? No siis annab elu põnevaks muuta järgmiste väljakutsetega. Ürita võõra, kola täis kaubikuga laevas teisele korrusele kaldteedpidi üles sõita kolmanda käiguga. Imesta, miks kaubik keskpaika kallakut välja sureb. Ürita käivitada ja minema saada, ilma, et masin kolinal allamäge ei veereks ja teisi autosid ära ei rihiks…Onju lõbus? 😛

Naabrimehelt autot laenates ära küsi midagi masina hingeelu kohta. Tema sulle juba põnevust tekitas, väites, et auto uksed võivad ise lukku minna ka siis, kui võti auto süütelukus on. Igaksjuhuks on ta sulle toonud varuvõtme, mida sa nüüd kaelas kannad. Kindluse mõttes isegi magades… Nüüd on sinu kord naabrimeest närvi ajada, saates talle näiteks sõnumeid küsimusega, milline küte masinasse käib. Tee seda keset merd, kui levi eriti pole…

Ära viitsi öösel tankima minna, sõida otse koju ja mine magama. Hommikul autot käivitades saate sõbrannaga teha äraarvamismängu, kas te jõuate bensukani või peab sõbranna kodulinna häälega minema…

Üle lahe tagasi saamiseks valige pikema sõiduajaga leav, sest see on odavam. Selle peale sa loomulikult ei tule, et broneeringust vaadata, kuhu see laev helsingis randub. Kõigi nende aastate jooksul oled sa sama laevafirmaga sõitnud ja need laevad on alati ühest ja samast sadamast väljunud ja samasse ka saabunud mõlemal pool lahte. Ka need pikema sõiduajaga laevad-millega sa tegelikult oled ainut ühe korra sõitnud ja tookord vastassuunas kui seekord.

Laevas loe ja ära pööra tähelepanu ümbritsevale. Oled ju omastarust peaaegu kodus, mis see paar tundi autosõitu veel ja… Alles siis tõsta pilk, kui sõbranna küsib, et kuhu sadamasse me nüüd siirdume. See ei ole mitte see kant, kuhu laev sinuarust minema peaks. Teised sama laevafirma laevad paistavad kusagil kaugustes…

Noh, sa ju ütlesid, et sa Helsingi kesklinna sadamasse ei sõida. Seda sa ju ei öelnud, et sa samast sadamast välja ei või sõita 😛

GPSi sul kaasas pole, sest vastav pistikupesa autos nagunii ei tööta. Telefon on selline, mis kaardid valmis laeb heal juhul järgmiseks päevaks. Aga mis sul üle jääb? Õnneks on piisavalt aega paberkaarti uurida ja tänavanimed, mida mööda lihtsamini linnast välja pääseda, pähe õppida. Vasak-parempöörded ka. Ja õnne tänada, et on suvi ja et on veel valge. Aga teinekord, kui elu taas igav on, võid sama eksperimenti ju pimedas katsetada, mõne muu sadamaga ntks 😀

Alati ei sõltu kõik põnevushetked sinust ja isegi, kui oled teinud kõik endast oleneva, et asjad laabuks, ei pruugi need nii minna. Inimene planeerib, jumal naerab, teadagi 😛

Su üks suurematest lastest on soome tulemas. Esimest korda üksi, esimest korda jalgsi. Kuna laeva saabumise kellaaeg ja naabripoisi tööpäeva lõppeminse kellaaeg pealinnas on peaaegu samad (naabripoisil küll veidi varem, ta jõuaks täpselt laeva saabumise ajaks sadamasse), siis ei pea sa vajalikuks ise helsingisse sõita, vaid lepid naabripoisiga kokku, et see su lapse peale võtab ja ära toob. Noored pole küll kunagi varem teineteist näinud ja naabripoiss pole seal sadamas kunagi parkinud ega kedagi oodanud, aga mis sellest. Telefonid on ju inimestel olemas, saab helistada ja küsida mida vaja-kui vaja.

Kõigepealt jääb laev hiljaks. Peaaegu tund aega. Ja siis selgub tõsiasi, et lapse telefon siinpool lahte ei tööta. Kõik rändlused-jutud peaks toimima, aga vot ei toimi. Tekib huvitav telefonimäng, kui sina üritad lapsega neti teel ühendust saada, samal ajal rääkides naabripoisi isaga telefonis, kes omakorda infot annab üle laua istuvalale naabripoisi emale, kes samal asja edastab telefoniteel naabripoisile… Miks ma ise naabripoisile ei helistanud? Ärge küsige, mina üritasin vaid oma lapsega ühendust saada 🙂 Lõpuks saavad noored kokku ikka nii, et naabripoiss lihtsalt läheb ja otsib selle eksleva tüdruku üles. Saad info, et laps on leitud ja kodupoole teel, naabripoisi isalt. Ohkad kergendatult ja siis küsib su oma mees, et kas ma olen kindel, et see naabripoiss ikka õige tüdruku kaasa võttis…:P Naabripoiss muidugi telefonile ei vasta…Paari tunni pärast selgub, et võttis 🙂

Read Full Post »

Older Posts »