Ikka veel imestan

Ma tõepoolest olen jätkuvalt üllatunud, et ma selle töökoha sain, kus ma praegu töötan. Ja tänulik🙏

Ma sügisel lappasin küll töökuulutusi, aga see konkreetne mulle ette ei jäänud. Hoopis naabrinaine leidis selle ja näitas mulle. Ta ise kaalus ka sinna kandideerimist, oli helistanudki Marile, aga lõpuks ikkagi loobus. Mina algul ei plaaninud kandideerida, aga viimasel minutil saatsin ikkagi cv.

Pea kohe tuli küsimus, kas ma olen ELK liige, see oli neil üks tingimustest. Ühtlasi sain teada, et kandideerijaid oli viisteist.

Vestlusele jäin ma peaaegu hiljaks. Kuidagi uimerdasin hommikul kodus, arvates et aega on küll. Kui lõpuks kella juhtusin vaatama, oli vestluseni 30minutit. Sinna kohale aga sõidab 40 minutit… Noh, tsipake sai kiirust ületatud, aga kohale ma jõudsin 😇

Ja seal ma nüüd olen.

Paar “oma” kandidaati olid avaldused tagasi võtnud. Üks ei olevat saanud kandideerida, kuna nooruses olevat leerilaagrist välja visatud…

Juhus? Saatus? Või on sel vahet…Tänulik olen ikka 🙂

Riigikogu valimised olid eile. Tulemused on huvitavad. Tundub, et EKRE e-valimiste vastasus oli iseenesele augu kaevamine. Ja Jüril oli põhjust paanikaks, et ta isiklikult valijatele helistama pidi. Ja abi sellest polnud. Eks nad tõmbasid eelmistes valitsustes omale korralikult vee peale.

Palju uusi tulijaid: see on ainult tore. Ja vähemalt esialgu ehk Eesti julgeoleku pärast muret tundma ei pea 🙏

Täna said tomatiseemned külvatud. Hääästi vähe panin, õnneks polnud mulda kodus rohkem, kui üks kotike. Ma üldse pole kindel, et ma nendega nüüd tööl käies korralikult mässata saan, see verandale ja taas sisse tõstmine üldse ei õnnestu. Vaatab mis saab, eks peab siis taimed ostma, kui omad nässu lähevad… Ja mis hinnaga need tänavu üldse olla võiksid?

Kena päikselist kevadet kõigile 💓

Read Full Post »

Selle aasta esimene

päev oli, erinevalt eilsest hallusest ja hämarusest, päikeseline ja karge. Eilne vihmasadu oli asendunud öösel miinuskraadidega ja kuigi päikese taevakaar on veel madal ning lühike, on ikkagi valgust ja helgust. Kuidagi nii lootustandev 🙂

Pesin linad ja tekikotid ning viisin õue kuivama, see imeline lõhn, mis neile juurde seal tuleb.

Keskööl olime kodus nagu ikka, Õhtupoolikul käisid teised veel mitmetunnisel sõidul, viisid me noorima lapse pruudi ära. Sain üsna mitu tundi olla üksinda kodus, milline õndsus 🙂 Ja rõõm, kui kõik tagasi jõudsid.

Aasta vahetamise ajal käisime pojaga õues, teeotsas saime kokku naabrinaise ja tema tütrega ning jalutasime külateel veidi edasi-tagasi, et rakette näha. Ei näinud, kuulsime vaid kõminat ja valguse sähvatusi nägime. Vihma sadas ja külm tuul oli. Soovisime uut aastat ja läksime laiali.

Ja siis! Kell oli juba mõnikümmend minutit üle kesköö, kui rahvamajas pidutsev seltskond oma saluudi välja tõi 😀 Ega elutoa diivanil aknast vaadata oligi palju mõnusam, kui õues vihmasajus 😀

Sedasi see tuli.

Täna on taas tavaline, teine naabrinaine patrullib kepikõndides külaelu ja loendab rahvamaja hoovile jäänud autosid. Kolmandal käisin ise külas ja kuulasin vaguralt ära kogu nädala muljed 🙂 Olen sokke ja kindaid kudunud, kodumasinaid tööle sundinud ja toitu hävitanud-miks pekki peab alati üleliia vaaritama…

Nüüd on päike loojunud, aga väljas veel mõnus valgus. Väljas on karge pakane ja öösel ilmselt temperatuur langeb korralikult. Eilsed märjad teed on täna mustas jääs ja veidi on veel lundki nurgatagustes, lagedamad põllud on suht paljad.

Selline algus seekord.

Read Full Post »

Kõigele lisaks tuleb välja, et ma olen veel unes kõndija ka

Einoh. Tegelikult muidugi mitte, aga see pagana nutikell…

Need hullud hulgad lund, mis taevataat alla saatis, tahavad muidugi teisaldamist. Varasematel aastatel oli suht savi, öösel tööl ja päeval magan. Nüüd aga tähendab öötöö seda, et varahommikul tuleb veel päristööle minna.

Niisiis. See oli vist teisipäev vastu kolmapäeva, kui telefon helises kuskil kahe paiku öösel ja naabrinaine kutsus lund rookima. Eks ma siis läksingi, tagasi umbes nelja paiku, pool kuus äratus. Ja ega selle jupikese sees see uni enam väga kergesti tule ka.

Peale tööpäeva lebotasin oma kiik-tugitoolis, jalad üleval ja mõtlesin, kas ma lähen kohe magama või ootan veel veidi. Kuni jälle telo naabrinaise nimega… Ma esimese hooga mõtlesin, et ei vasta, aga no see va kohusetunne 😛 Naabrinaine küsis, et kas ma olen väga väsinud ja minu jaatava vastuse peale tulistas, kuidas tema on ainult kolm tundi ja kolmkümmed kaks minutit maganud ja siiamaani tööd teinud ja veel peab minema ja kas ma tulen ka. Läksin muidugi, aga ise endamisi mõtlesin, et ooot…ma ju ka rohkem maganud pole, kui koju tulen, siis vaatan, mis see kell mulle eelmise öö unetundideks näitab.

Ja see kuramuse kell näitas, et olen maganud veits üle kuue tunni! See paar tundi lumerookimist oli samuti sinna sisse arvestatud. Kuladi kulat ma ütlen!

Tööl õnneks käsitsi lund rookima ei pea. Traktorite ja lumefreesidega saab väga tõhusalt kõik puhtaks.

Mu esimene lumefreesimine käis nii, et Mari pani mu masina peale ja näitas tähtsamad kangid ette ja saatis tööle. Veidi aja pärast tuli Kari ja pani traktoril korralikud tuled ka põlema 😛 Nii, et alguses ma ukerdasin seal pool pimedas tundmatuid teid 😀

Maril oli nüüd viimane töönädal ja edaspidi tuleb mul ise hakkama saada. Loodetavasti kõik laabub, ma ise olen veits mures…aga mis see muretsemine aitab.

Eelmisel nädalal käisid hooajatöölised kohvil. Mul igatahes olid peale seda kõhulihased valused suurest naerust…

Ma läksin sinnakanti tööle veidikese eelarvamusega, aga kõik mu hirmud ja mured on selle mõne nädalaga kummuli keeratud, oh jess. Nii hoida 🙂

Read Full Post »

Tulen su järel, kuhu iganes sa lähed…

Lugu nii, et ma peale hooaja lõppu sain kolm nädalat puhata ja pääsesin uuesti tööle. Ühte naabermaakonna kogudusse dekreetpuhkusele mineja asendajaks.

Esimesest tööpäevast peale on mul nende kohalike töötajatega super klapp olud. Mõtleme ühtemoodi, räägime, arutame. Ma nii väga loodan, et see jätkub, sellist sidet siinses koguduses ei olnud.

Mul on seal väga palju uut õppida, kogu see halduse osa ja arvutiprogrammid, matuste ettevalmistused jne. Ja selle paari nädala jooksul olen kordades rohkem õppinud, kui aastaid siinmail. Aga need tööd ongi erinevad.

Meie tööpäev algab teatavasti kell seitse hommikul. Väljas on veel sügav pimedus. Ja see vist oli teine tööpäev, kui hauakaevaja oli kopaga just hoovile sõitnud, Mari, see, keda ma asendama hakkan, polnud veel tulnud ja Kari, kes on ka samas paigas tööl, pani siis mulle valmis ühe traktori ja ise võttis teise, et vajalikud tarbed haudadele valmis viia. Juhendab et lähme algul sinna ja siis tänna. Noh, ma polnud veel kogu seda surnuaeda selgeks saanud ja pime ka, sellepeale ma talle ütlesingi, et mine sina ees, ma tulen su järel, ükskõik kuhu sa lähed 😀

Aga jah, ma olen väga-väga rahul. Olgugi et hommikud algavad ülivara ja ma oma unereziimi pole veel õieti paika saanud-aga katsu sa seda paika saada, kui ka omakülas tuleb öösel kell kaks kõne, et lähme lumetöid tegema- ja siis veel hommikul põhitööle minek. Ikkagi. Mulle meeldib. Ma väga-väga loodan, et ma kõige vajalikuga hakkama saan, kui Mari peale järgmist nädalat puhkusele jääb.

Read Full Post »

Lihtsalt hetked

Läksin täna hommikul naabrite juurde, kuna varem oli juttu, et ehk saeme puid. Puusaagimist ei olnud, selle asemel oli töökodade juures naabri-Kaitsu kuueaastane pojapoeg, keda ma pea pool aastat näinud polnud ja kes tuli mind rõõmsalt tervitama ja kallistama. Kui armas ja soe. Hetk hiljem küsis ta, mis mu nimi on, ta olevat unustanud 🙂 Hästi jutukas poiss on ja hullult tehnika-taibukas. Uuris ja küsis kõigi masinate kohta igast tehnilisi pisiasju ja rääkis samal ajal, millised masinad neil kodus on ja mis nende eripärad on.

Meie tänavajupi lõpust naabrinaine küsis millalgi suvel, kas ma arooniasiirupit teen, ta vanem õde tahaks hirmsasti. Lubasin teha, aga kuidagi argikiiruses jäid mul ikkagi arooniad korjamata. Samas oli mul eelmistest aastatest siirupit ja meil kodus seda väga ei jooda, ilmselt on mõõt täis saanud. Nüüd mõned nädalad tagasi kirjutas Katriina, et on minemas õde vaatama ja lohutama, kuna üle kaheksakümne-aastase naise sõralise ravi olla lõpetatud. Naabrinaine väitis, et vanuse tõttu. Ei tea, ehk lihtsalt on kõik võimalik juba tehtud. Otsisin kibekähku välja oma siirupid ja viisin naabrinaisele. Ja paar päeva tagasi saatis Katriina mulle sõnumi, et õde oli nii üliväga tänulik ja tahaks veel seda siirupit. Et tema meelest on jalaköndi paistetus (üks jalg amputeeriti tal paar aastat tagasi trombi tõttu) on väiksemaks jäänud ja kasvaja ka… Otsisin siis täna järgmised siirupid välja, eks aroonia ongi üks võimas mari ja kui kuidagi elutee lõpusirgel olevat inimest, kellele miski enam ei maitse, rõõmustada, siis loomulikult.

Tööl olin eile masinaga lehti kogumas ja kui ma siis miski hetk telefoni vaatasin, leidsin vastamata kõne noorema poja klassijuhatajalt. Poiss ei olevat kooli ilmunud ja neil just matemaatika kontrolltöö, veerandi viimane päev ka enne vaheaega. Olini üdini tänulik kõne eest, sest… Proovisin ise poisile helistada ja snäppida, telefon välja lülitatud. Kes vähegi diabeediga kokku on puutunud, võib ette kujutadada, kuidas sellise asja peale korralik paanika maad tõstab. Kibekiiresti niiduk kuuri ja kodupoole ajama, ise valmis häirekeskusesse helistama. Õnneks on mu töö selline, et võimaldab taolisi ärakäimisi. Tegelikult noormees magas, hilisõhtul telefoni laadima pannes ei olnud juhe paika läinud ja aku tühi. Mistõttu maas oli nii äratus kui veresuhkru mõõtmine. Õnneks ise oli korras, viisin ta kooli ära ja klassijuhataja, kellest need noored suurt ei pea, lasi tal kontrolltöö ka kohe ära teha.

Suvel, kui meil oli kirikunõukogu ehituskomisjoniga surnuaedade ülevaatus, kurtsid komisjonis olevad inimesed, kuidas tänapäeva sotsiaalmeediaga on nende ealistel raske sammu pidada, kõik need nutitelefonid ja erinevad platvormid ja ühe sõrmega sõnumite toksimine… No tõttöelda olid nad kõik vist minust veidi vanemad ka, aga. Elu sunnib, mõtlesin mina. Kui ikka su diabeedik ei vasta kõnedele, messengeris ega whatsappis, sest need on kooli pärast hääletule pandud ja nende jaoks mittetähtsad boomerite platvormid, siis boomer teeb omale snäpi konto ja saab sealtkaudu vajadusel kontakti 🙂

Read Full Post »