Feeds:
Postitused
Kommentaarid

Archive for the ‘sõbralikud naabrid’ Category


Üks mu armas sõbranna kolis ka lõpuks soome ja alustab märtsis pea aasta pikkust keelekursust. See pani mind mõtlema oma nelja aasta tagusele keelekursusele (aeg lendab, alles see ju oli). Mõtlesin siia kirja panna mõned eredamad hetked.

Ma pean ütlema, et enne keelekursust ei osanud ma soome keelt üldse. Mitte midagi ei saanud aru, mida kohalikud räägivad. Ja kuigi oli ütlejaid, et mis keelekursus, tööle ja keel tuleb ise, ei ole ma kindel, kas ma sedapidi oleks hakkama saanud. Igatahes olen ma siiani tänulik mulle võimaldatud keelekursuse eest.

Kursus kestis 10 kuud. Käisime koolis iga päev 9-15, lisaks kodused ülesanded. Sellele lisandusid 2nädalane ja 4nädalane praktika, kus tuli igaühel endale töökoht leida-võimalikult erialane, kus siis omakorda keelt praktiseerida. Meil oli väga äge õpetaja, kes pani meid kohe algusest nn. praktilisele tööle, st sundis omavahel soome keeles rääkima. Ikka, et ütled oma nime ja kust riigist oled pärit. Olgu veel öeldud, et oma kursusel olin esimese poole ajast ainus eestlane, teisel poolel lisandus veel üks. Niisiis, kätleme seal kõik kõigiga, mina ütlen, et olen see ja see, pärit Virosta. Kõik ütlevad omad nimed ja koduriigid ja teretulemast. Rahvast oli meil Venemaalt, Ukrainast, Slovakkiast, Türgist, Hiinast, Rumeeniast…vist said kõik riigid loetletud…

Järgmisel päeval pausi ajal tuleb nii mõnigi ütlema, et ahaa, sa oled Eestist jah 🙂 Eks nad õhtul sõnaraamatust uurisid järele, mis helvetti riik see Viro on. Ja tõepoolest, Eesti, Estonia, Estland ja siis järsku soome keeles Viro???

Üks teooriatest, miks Viro, ulatub muidugi piirituseveo aegadesse, kui Virumaa rannatalud oma rikkuse said Soome salapiiritust vedades-küllap sellest ajast on soomlaste jaoks kogu eesti rahva üldnimetuseks virolaiset saanud.

Aga miks Venemaa on vaid soome ja eesti keeles Venemaa (Venejä)?

Ja miks Soome ise on vaid soome ja eesti keeles Soome (Suomi)?

Aga tagasi riukaliku soome keele juurde. Nimelt on me hõimurahva keeles palju sõnu, mis on sarnased eesti keeles, kuid mille tähendus on hoopis teine.

Meie Soome-kolimise sügisel saadab mehe ülemus meid lastega lehti riisuma vastostetud vana koolimaja hoovile. Kohale jõudes on meil vastas ülemuse naine, kes küsib, et mida ülemus meil teha käskis? Tulime riisuma, vastan ma (eesti keeles, sest soomet ju ei oska veel), ega tee väljagi proua nõutust ilmest. Seda, et “riisuma” soome keeles tähendab riidest lahti võtmist, saan teada alles pool aastat hiljem, kui keelekursus algab…

Pea kõik on kuulnud, et “koristamine” tähendab kaunistamist, “korjamine” tähendab parandamist, “kalju” tähendab kiilakat jms.

Aga näiteks siunamine(n) on õnnistamine.

Sul(h)ane(n) on peigmees.

Pulma(d) tähendab probleemi või jama. No kahe viimase näite kohta võib musta huumoriga öelda, et ehk need tõlked väga valed polegi 😛

Samas huumoriga võiks vähemalt esialgu ettevaatlik olla. Eriti selle otselajatava musta huumoriga. Kõigepealt tasub vaadata, kas siinsetel inimestel on sarnane huumorimeel. Või kas neil üldse huumorimeelt on. Vastasel juhul pidage parem keel hammaste taga, muidu võivad need pealtnäha tuimana tunduvad kuid sisemiselt õrnahingelised hõimukaaslased sügavalt solvuda.

 

 

 

Advertisements

Read Full Post »


Presidendivalimiste kõrval on kahe pandakaru tulek Soome olnud teine tähtsaim teema sel nädalal siin Soomemaal. Kogu rahvas rõõmustas ja elas kaasa pandade tulemisele Hiinast Soome, kogu reisist tehti otseülekandeid ja kõigis uudistes oli esimene teema Lumi ja Pyry (hääldus pürü, soome keeles lumesadu) hetkel olev matka punkt ja olukord.

Nüüd on tasapisi hakanud selguma, kui kalliks need karukesed kogu rahvale, aga eelkõige Ähtäri linnakese maksumaksjatele, lähevad. Hiina ei kingi enam  pandakarusid, nagu seda varasemalt tehtud on, vaid annab nad pikaajalisele rendile ja nende konkreetsete pandakarude rent koos söödaga (aga bambusvarred ju soomes ei kasva) ca miljon eurot aastas. Lepingud on sõlmitud 15 aastaks.

Ähtäri loomaaed, kus pandad elama hakkavad, tõstis järsult piletihindasid. Varem 15 eurot maksnud sissepääs maksab nüüd (väravast ostes, netist ostes tuleb mõned eurod odavam) 39 eurot. Tegelikult on võimalik piletit osta ka ainult pandade vaatamiseks (34 eurot) või siis ainult muude loomade vaatamiseks ilma pandasid nägemata (24 eurot). Võrdluseks-Helsingi Korkeasaare (ilma pandadeta) loomaaia pilet täiskasvanule on 12 eurot. Helsigist Ähtärisse on ca 350 km. Ja ehkki lastele on hinnad mõnevõrra soodsamad, läheb sellise loomaaia külastus kogu perega ikka väga kalliks isegi siinsete pärismaalaste jaoks.

Loomaaed ise peab kõrgeid piletihindasid põhjendatuks. Väidetavalt ei võrrelnud nad ainult Soome loomaaedade piletihindasid, vaid ka euroopa loomaaedade, kus saab näha pandakarusid, piletihindu. Peale siinse maa näeb nimetatud karukesi veel seitsme euroopa riigi loomaaedades. Ja siiski-siinne piletihind ületab neid kõiki pika puuga. Ähtärist järgmine on Prantsusmaa ZooParc de Beauval (pilet 28 eurot), järgneb Hollandi Ouwehands Zoo (pilet 20 eurot), soodsaim on Berliini loomaaed (pilet 15,50). Muud loomaaiad  ( Shotimaa Edinburgh Zoo, Austria Tiergarten Schönbrunn ja Hispaania Madrid Zoo Aquarium)  jäävad oma piletihinnaga sinna vahele.

Ähtäri linnakest võib Eesti mõistes võrrelda Raplaga-elanike arv on Ähtäris enam-vähem sama, mis Rapla linnas (mitte nüüdses Rapla suurvallas). Kui nüüd soomlased usinasti oma kauaoodatud karukesi vaatamas käima ei hakka-aga üsna tõenäoline, et selline piletihind peletab nii mõnedki eemale-siis jäävad need karukesed kohalike maksumaksjate ülal pidada (loomaaed on Ähtäri valla omand). Ja kohalikud juba pelgavadki, et need kauaoodatud pandakarud ajavad linnakese pankrotti. Loodetavasti nii hull see asi siiski pole 🙂

Pandajutt on refereeritud kohalikust õhtulehest

 

Read Full Post »


Pühendusega Tikrile 😉

Read Full Post »


Nojah, siiamaale on ka jõudnud see black friday ostuhullus. Mul õnnestus seekord toetada seda teise poole kampaaniat, ehk et ma ei ostnud sel päeval mitte midagi.

Aga…

See tarbimishullus või -sundus on kohati ikka üle mõistuse. Mul sai sel nädalal täis kohaliku mobiilioperaatoriga liitumisega kaasnenud soodusaeg. Uus, nüüd juba täishinnaga kuutasu oleks olnud 10 eurot kõrgem. Ma muidugi ei teadnud miskit sellest muutusest, kui firmast poleks helistatud ja öeldud, et näed, nii ja nii on asjad. Aga kui te tahate soodusaja jätkumist, võtke meilt über-küber tahvel, teile jääb soodsam kuutasu, maksate vaid viis raha lisaks tahvli eest. Nojah, ma võtsin selle tahvli, sest kogu kuumaks tuleb ikkagi siis odavam täishinnast… Sulle makstakse peale, et sa tarbiksid rohkem…

Aga reedest päeva pole ma ammu nii suure igatsusega oodanud, kui seekord. Lihtsalt nii kopp on ees sellest poole öö ajal ärkamisest (mis siis, et ma suvel sel kellaajal juba tööl olin) ja pimedas sõitmisest-udu, vihm, lumesadu, märg asfalt, must jää, hirved, vastutulevad pimestavad autod jne. jne…

Töö ise kontimurdev pole, aga mu käed, eriti randmed, hakkavad vaikselt jälle märku andma. Jajah, need samad väikesed valged käekesed, mis ilma tõrkumata kogu suvehooaja, ehk siis mai algusest oktoobri lõpuni, kaevavad, tassivad, istutavad, trimmerdavad, käsiniidukit lükkavad, lõikavad, rohivad, riisuvad jne, hakkavad protesteerima tühipalja koristustööde peale 😛

Töökoht ise on põnev, põrandate nühkimise ajal on võimalik teinekord laborites piiluda katseklaasides ja karbikestes idanevaid-tärkavaid seemneid, vaadata viljapeade prepareerimist ja terade eraldamist jpms. Pealegi, ma ühest laborist leidsin Rentsi teisiku 😛 Rents, tunnista nüüd üles, et sa tegelikult töötad hoopis ühes poromaa seemnearetuskeskuse laboris teadurina 😀 Ja koer on sel teisikul ka, nii et kõik klapib (ah et kust ma tean, et koer? ta ütles mulle, et ma meenutavat tema koerakasvatajat). Ja see armas rasedapunu las jääb meie vahele eksju 😉

Okei-okei, kõik Rentsi puudutav oli nali, kes aru ei saanud. Lihtsalt üks mu praegune töökaaslane on väga sarnane temaga 🙂

Oi ja jõulupeole kutsuti mind ka, sama asutuse omale ikka. Aga ma tõepoolest ei jaksanud veel pimedas sõita sel nädala viimase tööpäeva õhtul.

Loen päevi ja loodan, et töötaja, keda ma asendan, ikka tagasi tuleb 😉

Read Full Post »


Taas mul õnnestus end tundmatutesse vetesse kroolida.

Ma eelmisel nädalal käisin oma kohaliku töötukonsuldandi juures. See on selline rutiin, kuna olin suvehoojal tööl  hooajatöölisena ja tähtajalise lepinguga, nagu eelmisedki suved. Ja talviste töötukindlustusrahade saamiseks pead sa loomulikult end tööotsijana arvele võtma ja töötuameti pakutud töökohtadele kandideerima ja nii edasi…Tööde lõppedes viid siis oma paberid taas töötuametisse ja töötukassasse ja …esimene ametkond ütleb, kas mulle võib maksta tööturaha või mitte ja teine siis vastavalt sellele maksab või mitte… 😛

Ühesõnaga küsis see ametnikuke, et kas ma ikka töökuulutusi olen vaadanud. Minu ausa vastuse peale, et pole aega olnud, pidi ta peaaegu tooli alla kukkuma 😀 (Samavõrd šokeeritud olid mu pärismaalastest naabrid, kui ma neile seda lugu rääkisin) Noh, siin maal ei ole selline otsekohene ausus kuigi tavapärane ja seega olen ma pahaaimamatult mõnigi kord inimesi jalust rabanud. Igatahes õiendas see mehike siis, et ma võiksin omale ikka püsiva töökoha leida, et ei peaks igal aastal selle hooajatööga jamama. Ja soovitas tungivalt metallitöö ja keevitamise kursustele kandideerida…

Mu enese rutiini hulka peale suvetöö lõppemist kuulub ka ühes renditööjõufirmas käimine ja neile teada andmine, et olen saadaval… Eelmine talv, peale esimest ebaõnnestunud tööotsa, sain ma nende kaudu mõneks nädalaks munapakkimisetehasesse tööle. See oli selline tore ja tempokas töö, millest sai mulle selgeks, et kogu elu ma sellist tööd küll teha ei tahaks (seal oli naine, kes 40 aastat oli mune pööritanud, imetlusväärne), aga vahelduseks selliseid otsi teha on päris lõbus.

See eelmise aasta esimene pekkikukkunud tööots oleks muidu päris nunnu olnud, kui tööandjad oleks kinni maksnud kogu mu tööaja, ehk siis päeva jooksul objektilt teisele sõitmine ei läinud tööaja sisse ja seda sõitmist tuli omajagu ette. Lisaks ei tahtnud nad mulle seadusega ettenähtud palka maksta. Seega viskas kogu see jama mul üle ja ma tulin päevapealt tulema. Mida ma muidugi teha poleks tohtinud, sest siis kaob ka õigus tööturahadele…Aga siis õnnestuski mul selle tööjõuvahendusfirma kaudu see munapakkimise ots leida ja edaspidi laabus kõik normaalselt.

See mu pool aastat kestev suvetöö on mulle tõsiselt hingelähedane ja kui vähegi võimalik, ei tahaks ma sellest loobuda. Ja vaba talv pole ka ju paha, saab rahus sokke kududa ja vahelduseks erinevaid töid proovida.

Tegelikult tahtsin ma selleni jõuda, et kaks päeva peale töötuametis käimist, ehk siis eile,  helistati mulle naaberküla tööjõurendifirmast ja pakuti tööd. (Töökuulutuste vaatamiseni pole ma siiani jõudnud, töötu inimese kiire elu 😛 ) Naaberküla on umbes poole suurem, kui meie oma, ma arvan et miski 17th inimest seal elab. Aga näd siis, tööjõudu netu. Ja mulle just sobivad sellised mõnenädalased otsad, vähemalt esialgu, kui ei tea päris täpselt, mida töö ennast kujutab. Kui leian miski sellise, mis mu suvetööst veel parem tundub, siis ehk võiks mõelda püsivamale tööle. Ja noh, see uuest nädalast algav töö on naaberküla külje all, ehk siis kodust veidi kaugemal ka, pimedal ajal sõitmine pole just mu meelistegevus. Aga jah, töö tuli seekord ise minuni, tuleb nüüd jälle vaest ametnikukest šokeerida 😛

 

 

Read Full Post »


On reede pärastlõuna. Vehime ennastunustavalt rehadega, et saada töömaa nädalalõpuks puhtaks ja korda. Tuleb vana surnuaiavaht. No temaga on see asi, et tuleb aega võtta ja juttu ajada. Seisame töökaaslasega nagu pahateinud poisikesed kibeledes tööle, ja kuulame.

“Kas see sinu tütar, kes siin tööl oli, on helistanud ka? Ma nägin teda prismas, lehvitas vaid emale, ja läks, ei miskit igatsust”

Jajaa, noogutame. Lapsed lendavad pesadest, kes varem, kes hiljem. Arutleme, milline aeg on iseseisvumiseks parim.

” See on ikka nii, et targemad lähevad ära ja lollimad jäävad, ” jätkab vana surnuaiavaht. Meie silmade pööritamise peale ütleb ta: “No vaadake, see oli juba vanal ajal nii, kel vähegi mõistust, läks ja koolitas ennast ega tulnud enam maale tagasi. Lollimad jäid paigale talusid pidama.”

Tuleb hauakaevaja, ülbe ja ennasttäis tüüp. Koputab surnuaiavahi autole ja lühikese vestluse jooksul üritavad üksteist peene nöökimisega üle trumbata. Hauakaevaja läheb oma tööruumi.

“Vaadake, siin on sama lugu, targemad on läinud, lollimad jäänud” ütleb vana surnuaiavaht surmtõsiselt. Turtsatan ja lippan lehepuhurit võtma, eemalt läheneb uus ohver surnuaiavahi haardeulatusse. Jätan targu küsimata, keda täpselt ta silmas pidas… 😀

……………………………………

Viin selle mitteigatseva (siinkohal surnuaiavaht küll eksis veidi) lapse kooli.

“Kallis, ma olen kodus!” hõikab ta ühikauksest sisse astudes sõbrannale

“Hirmutad siin lapsed ära…” vastab see

“Lapsed” on eksole aasta nooremad uustulnukad-korterinaabrid…..

…………………………………….

Tiimikoosolek. Arutatakse tööjõu vajadust kogu ringkonna surnuaedadesse. Õigemini seda, et tuleb hakkama saada olemasoleva tööjõuga-mida on vähe. Aga majandusosakond pani veto peale uute võtmisele, kuigi inimesed olid juba olemas ja vestlusedki peetud.

“See J-P seal Metsanurga surnuaias jääb uuest kuust üksi tööle, üksi ei tohiks tegelikult keegi töötada” alustab aednik juttu, ” No mis me temaga teeme, helistab hommikul ja õhtul?”

“Nojah ja kui õhtul ei helista, ega siis midagi, hommikul lähevad hauakaevajad masinatega kohale ja viskavad augu valmis…” jätkab tööjuht ja suur ülemus. Ja mina veel arvasin, et need siin ei oska (mustast) huumorist lugu pidada….

 

Read Full Post »


Soomes olid kohalike omavalitsuste volikogude valimised 9.aprillil.

Kuna meil oli nendel valimistel samuti võimalik hääletamas käia, panen siia väikese ülevaate.

Meie siinses vallas on ca 16,5 th elanikku, neist hääleõiguslikke 13,5th.

Volikogus on 43 saadikut. Kandidaate oli 150 ringis. Kandideeriti eranditult parteide nimekirjas, seda, kas siin ka valimisliite eksisteerib, ma ei tea. Samas on erakondadel mugav üleriigilist reklaami teha. Tasuta kohvi-pankooke-vorstikesi-pastakaid jms. oli võimalik  viimasel paaril nädalal enne valimisi saada pea igapäevaselt. Välireklaamid olid üleval kuni valimispäevani k.a. Üksikud kandidaadid käisid ka ukselt-uksele või jagasid kaubanduskeskustes oma nänni. Veidi suurem osa käis ja poetas postkastidesse pildikesi endast koos kandidaadi numbriga.

Siin olid valikus järgmised erakonnad: Keskerakond, Koonderakond, Kristlik erakond, Vasakliit, Põlissoomlased, Rohelised, Sotsiaaldemokraatlik partei ja Soome Kommunistlik partei. Mujal Soomes olid valimistules ka ntks. Piraadipartei, Feministlik partei, Liberaalpartei, Iseseisvuspartei, Soome Loomaõiguslaste partei ja Kommunistlik Töörahvapartei (viimane ei ole sama, mis Soome Kommunistlik Partei)

Siinses volikogus jagunesid kohad järgnevalt: Keskerakond 14 kohta, Koonderakond 11 kohta, Vasakliit 7kohta, Sotsiaaldemokraadid 5 kohta, Põlissoomlsed 4 kohta, Rohelised ja Kritlikud kumbki 1 koht. Ülesoomelist tulemust erakondade kaupa näeb siit.

Sarnaselt Eestile oli võimalik hääletada eelvalimiste ajal või siis õigel valimispäeval. Mina käisin kohal õigel päeval. Valimisjaoskondade töö sarnaneb üsna üks-ühele Eesti omale: Laua taga istuvatest inimestest esimene kontrollib dokumenti ja teeb su nime järele nimekirjas ristikese, järgmine annab hääletussedeli. Sellega lähed hääletuskabiini, kirjutad sedelile sobiva kandidaadi numbri, seejärel kolmas inimene lööb sellele templi ja sina kukutad sedeli valimiskasti.

Mittesoomlastest elanikest pääsevad valima need, kes on vähemalt 2 aastat Soomes alaliselt elanud. Ja muidugi käib see jutt kohalike valimiste kohta, Eduskunna (meie mõistes Riigikogu) valimistel meie osaleda ei saa.

Read Full Post »

Older Posts »