Mis teile selle kriisi juures meeldib, mis mitte, mis ei koti??? Kui viitsimist, kommenteerige või meemige omas blogis. Põnev oleks otse mitte ajakirjanduse üldistamise kaudu kuulda kuidas koroonakriis inimesi mõjutab.
Ei too eraldi välja, mis meeldib ja mis mitte, panen lihtsalt samas järjekorras, nagu Tomil oli.
LIIKLUS: Siin Soome väikelinnas märkimisväärset erinevust pole, ummikuid polnud meil ka varem. Inimesed käivad endiselt tööl ja poes, seega liiklus on tavapärane, samuti linnadevaheline liiklus meie kandis. Suurimat muutust oli ilmselt näha Helsingi ja Uusimaa ümbruse kiirteedel, kui maakond suletud oli, aga meisse see ei puutunud. Koolibusse ja -taksosid pole liikluses, aga neid pole ka näiteks suvevaheajal.
PÕNEVUS: alguses oli seda rohkem, nüüd juba harjumuspärane. Isegi uudiseid ei jälgi enam väga pingsalt
TOIT: süüa olen teinud endisest rohkem. Kuivaine-kapid ja sügavkülmikud on inventeeritud ja ülevaade olemas, samas igapäevane kokkamine muutub vahepeal tüütuks. Tahaks rohkem küpsetada, aga piirangud seab poja diabeet. Tegelikult ju otseselt pole keelatud midagi, lihtsalt insuliinikogused tõusevad ja veresuhkrut normis hoida on raske. See on meil niigi keeruline, ilmselt erinevate asjaolude kokkusattumise mõjul (murdeiga, organismi oma insuliini toodangu hääbumine), seega on mõistlikum lisastressi vältida
TÖÖ: algab homme. Vot see saab ilmselt põnev olema…
SOTSIAALNE DISTANTSEERUMINE: Poodides on vähem rahvast, samas ostetakse rohkem. Tuttavatega kallistma ei kipu.
MAJANDUSOLUKORRA MÄÄRAMATUS: Üleüldine olukord teeb murelikuks.
REISIPIIRANGUD: Polnud ma enne ju ka suurem asi reisisell. Eestisse peret vaatama pole pääsenud, sellest on kahju. Aga tõenäoliselt laevad ikka hakkavad varsti liikuma
ETTEMÄÄRAMATUS: Kardan, et tuleb viiruse teine laine ja halvendab olukorda veelgi
MURE EAKATE SUGULASTE PÄRAST: Ema hoiab kenasti distantsi ja väljas ei käi. Samas suhtleb palju, kõige hullem vast pole. Muidugi igatseb ta meid kõiki näha.
TOIDUPOODIDE KORRALDUS: Soomes pikendati paljude toidupoodide lahtiolekuaegu hajutamaks rahvamasside teket. Meie regioonis tehti miski hulk poode ööpäev läbi avatuks.
GRUPITRENNIDE ÄRAJÄÄMINE : Ma ise kuskil rühmatrennides ei käinud, aga ujulasse tahaks küll ja bowlingusse.
SELTSKONNAELU: See on mõõdukalt säilinud. Samade naabritega suhtleme samamoodi ikka, teeme koos puid või käime üksteisel abiks või lihtsalt kohvil ja lobisemas.
KOHVIKUD JA RESTOD: Nendest on kahju. Kuigi koju saab toitu endiselt tellida, siis osad neist on juba uksed kinni pannud, loodan, et ülejäänud ikka kriisi üle elavad. Eriti üks sushi- ja hiina toidu koht 🙂
POODLEMINE: Hea põhjus mitte poodides käia. Samas, kõik vajalik on ju avatud.
MASSIÜRITUSED: Pole ma neil varemgi käinud. Iroonilisel kombel oli just selleks suveks üks plaanikene idanemas..
Lõppev aasta on olnud sündmusterohke. Olen viimastel aastalõppudel aina mõelnud, et paganama raske aasta oli ja keegi kuskil kõrgemal on irvitanud ning veelgi hullema andnud. Ma seekord siis ei ütle, et oli raske 🙂
Tegelikult on sama efekt, kui pidevalt kurta et raha pole…no siis seda ei olegi.
Aasta oli sündmusterohke. Võtan ette eelmise aasta meemi, lihtsam heietusi raamis hoida 😀
1. Mida sa tegid aastal 2019, mida sa varem teinud pole?
Hakkasin võtma antidepressante. Mitte siis, kui need 2018 lõpus välja kirjutati. Ma miski kümme kuud sain veel ilma hakkama, aga siis umbes augustis tulid väga halvad uudised mu siinse mentori tervise kohta ja kogu mu enese jaoks turvaliselt üles ehitatud maailm hakkas kõikuma ning murenema. Ja selleks ajaks, kui ma oktoobris ühele lapsele pidin minema psühhiaatriahaiglasse järele ja me teise lapsega novembris oma kodunt välja olime sunnitud kolima, olid rohud juba õnneks mõjuma hakanud.
Samas oli millaski siinsetes uudistes, et “õnnerohtusid” kirjutatakse liiga kergekäeliselt välja ja ca 16 000 inimest aastas saab põhjuseta retsepti. Ehk on seegi üks põhjusteks, miks siinne rahvas maailma õnnelikemate kilda kuulub?
Last õppisin süstima, veresuhkru mõõtmise andureid õppisin vahetama ja tegin endale selgeks l tüübi diabeediga kaasneva.
2. Kas pidasid kinni oma uusaastalubadustest ja kas sa plaanid neid ka järgmisel aastal anda?
Ei andnud lubadusi ega plaani anda ka. Või ei, lubasin sõbrantsile temaga koos õhtuti jalutamas käima hakata. Näis-näis.
3. Kas keegi su lähedastest sai lapse?
Tädipoeg. Käisid oma põnniga mu isa 85. juubelil.
4. Kas keegi su lähedastest suri?
Isa.
Möödunud aasta novembris sattus ta insuldiga haiglasse ja sealt edasi algas pikkamööda pöördumatu minek. Jõululauas ütles ta mu ühele õele, et järgmiseid jõule enam ei tule. Oma juubeli ta korraldas, kuigi ajamõõde ja kellaajad vahel lootusetult segi olid. Nii vinge vana oli, et enne pidustusi käis mu pojaga koos Lätist viinasid toomas. Jõudis käia vaatamas priitahtlike pritsuvõistlusi ja seal külameestega kärakat panna ning kümme aastat noorema venna juubelil. Kuu aega hiljem olid ta matused.
See viimane veidi üle poole aastane periood oli väga keeruline ja me muidu väga ühtehoidva pere suhted-sidemed kippusid mõnikord suht habrasteks kuluma.
Vikatimees on viimase pooleteise aasta jooksul me külas korraliku lõikuse teinud ja küla keskmine vanus on sellega üsna märgatavalt langenud.
Mehe isa oli ka äraminejate hulgas.
5. Mida sa sooviksid et sul oleks aastal 2020, mida sul 2019. aastal ei olnud?
Olen möödunud aastal kirjutanud: Vähem stressi? Vähem tegemist rumalate ja ebaausate inimestega? Vinguvate ja õelate inimestega, kellega suhtluse lõpetamine pole võimalik? Ma tegelikult tean, et kui ma midagi taolist soovin, siis keegi kuskil kõrgemal arvab, et ma pole veel õigeid katsumusi näinudki ja…
Noh, just nii oligi. Seega -olen oma soovidega ettevaatlik 😉
6. Milliseid riike sa külastasid?
Endiselt vaid Eesti ja Soome vahet seilanud.
7. Milline 2018. aasta kuupäev jääb sulle igaveseks meelde ja miks?
24.7. Isa.
8. Mis oli su selle aasta suurim saavutus?
Taaskord see mu suvetöö. Lisaks toimivale meeskonnale saime kõigi surnuaedade taseme ühtlaseks ja üldsuse rahulolu. Ja ma loodan, et ma oma tüdrukuid ikka piisavalt kiitsin. Uskumatult äge kamp ikka.
Ühtlasi leidsime, et keskealised mehed on töömaal kõige keerulisem kontingent ja nendega hakkama saamine oli omaette väljakutse. Aeg ajalt tõesti ei teadnud, kas nutta või naerda või käega lüüa. Kõike seda tuli ka ette.
9. Mis oli su suurim ebaõnnestumine?
Kas just ebaõnnestumine, aga endiselt ei oska ma alati suud kinni hoida, kui võiks. Õpin veel.
10. Kas sa põdesid mõnd haigust või vigastasid end?
Ptuiptuiptui eksole. Hingehädad pole ju haigus või mis?
11. Mis oli parim asi, mille ostsid?
Tapeedid sinna majasse, kus ma isegi ei ela, höhö 😛 Ja valguskattest akendele kinnitatavad pimendavad kassettrulood. Ma olen siiralt tänulik, et ma sellise firma leidsin ja et selliseid asju üldse tehakse. Kui meil aknaid vahetati, said need paigaldatud siseseinaga tasa ja tavalist rulood oleks aknalink segama hakanud. Ja elutoas on meil veel kardinapuude taga valgustiriba, seega poleks seal ruloode paigaldamiseks isegi kohta olnud.
12. Kelle teod väärisid tunnustust?
Vanema tütre eeskujulik koolilõpetamine ja autojuhilubade saamine. Suuremate laste maja remondi eest hoolitsemine. Noorema tütre tööle minek ja iseseisvumine. Noorema poja kohanemine diabeediga.
13. Kelle käitumine tekitas sus tülgastust ja kurvastust?
Naaberkoguduse kolleegide külaskäik ja nende juhi suhtumine meisse…midagi sellist polnud ma siin maal varem kohanud. See andis taaskord põhjuse olla tänulik oma koguduse seltskonnale, vaatamata üksikutele erimeelsustele ja arusaamatustele on meil ikka väga-väga toredad inimesed. Ja neil seal olid ka. Välja arvatud see üks, kes kogu kompoti ära rikkus. Ei muud, kui õnne tänada, et ta mõned aastad tagasi meie kogudusest naaberkogudusse siirdus.
14. Millele kulus enamik su rahast?
Küllap endiselt maksud ja söök.
15. Mis sind väga väga väga elevile ajas?
Ma ei teagi. Inimsuhted? Jälgida kõrvalt miskeid arenguid, mida asjaosalised arvavad teisi mitte märkavat. Nurgatagune niiditõmbaja? See tuli mul külalaadal poolkogemata keelele ja lõppkokkuvõttes niimoodi välja kukkuski.
16. Milline laul jääb sulle alati 2018. aastat meenutama?
17. Võrreldes eelmise aastaga, kas sa oled: i) õnnelikum või kurvem? Nukram ii) kõhnem või paksem? Samasugune ikka iii) rikkam või vaesem? Sama
18. Mida sa soovid, et oleksid rohkem teinud?
Ehh, ma ei teagi.
19. Mida sa soovid, et oleksid vähem teinud?
Igast jama südamesse võtnud, mis tegelikult tühiseks osutub
20. Kas sa armusid kellessegi 2018. aastal?
Kas unes armumine loeb? Siis jaa, muidu ei. Võinoh, miskid teooriad ju ütlevad, et tegelikult ongi uni päriselu ja vastupidi. Mine võta siis kinni…
21. Mis oli su lemmik telesaade?
Telekat ma endiselt ei vaata.
22. Kas sa vihkad kedagi, keda sa eelmisel aastal ei vihanud?
Ei.
23. Mis oli parim raamat, mida lugesid?
Raamatuid lugesin küll, aga miskit erilist meelde ei jäänud.
24. Mida sa tahtsid ja said?
Sama töökoha, mis eelmisel aastal
25. Mis oli sellel aastal su lemmik film?
Ma “Eija jõulud Tondikakul” vaatasingi ära, oli väga hea. “Tõde ja õigust” pole vaadanud veel.
26. Mida sa oma sünnipäeval tegid ja kui vanaks sa said?
Tavaline argipäev vist oli. Oota, vaatan kas märkmikus on midagi…jah, puid tegime naabritega ja lapsi sõidutasin.
27. Mis on üks asi, mis oleks su aasta oluliselt nauditavamaks muutnud?
Mõtlen ja mõtlen, no ei leia vastust. Ju siis pidi kõik just nii olema, nagu oli.
28. Mis sind mõistuse juures hoidis?
Töö ja kolleegid. Ja lapsed.
29. Milline kuulsus / avaliku elu tegelane sulle kõige enam meeldis?
Eesti president.
30. Kes oli parim inimene, kellega sa tuttavaks said?
Tütre sõbranna, kellest suve jooksul sai poja pruut 🙂
31. Pane kirja üks oluline eluõppetund, mille 2018. aastal said?
Kõik on suhtumise küsimus. Või noh, teadsin seda ennegi, kinnitust sain sellele.
32. Tsiteeri laulusõnu, mis selle aasta kokku võtavad:
-kui soovid siinseid tekste kasutada, küsi palun luba. Jäta kommentaaridesse oma emailiaadress ja ma kirjutan sulle :)
*kõik siin blogis kirjutatu on blogikirjutaja haiglane fantaasia ja miskid nõiajahid ning asjasse mittepuutuvate inimeste liistule tõmbamine on hale ja argpükslik.
Viimane kustutab tule 