Põgenikud/pagulased ja mis neil vahet on

Vahetult enne Ukraina sõda sattusin telekast vaatama miskit dokumentaalsaadet Soome põgenenud noortest meestest, päritolumaad Afganistaan, Iraak, Süüria jne. Näidati, kuidas nad siin kannatavad üksinduse ja koduigatsuse all. Samas, kui Soome neile elamisluba ei andnud, tegid nad kõik selleks, et mitte koju minna. Ja siis näidati pisaraist nõretavaid telefonikõnesid peredele, emadele… Ma ei mõista neid hukka, sest ma ei tea tegelikku tausta. Et miks nad põgenevad, miks just noored mehed?

Ma olen siin kokku puutunud ka nendega, kes on elamisloa saanud ning elavad/õpivad/töötavad ametlikult Soomes. Üks oli paar suve meil tööl, tore poiss ja tööd tegi väga hoolega, aga… Tema puhul ma ei saanud üle (ega ole siiani saanud) sellest, et minu meelest oli ta oma nn. “ametlikust” vanusest vähemalt kümme aastat vanem. Mitte kuidagi ei ei tahtnud ma uskuda tema passis olevat iga ja kaldun arvama, et on üks neist põgenikest, kel sünnimaa pass “kadunud” ja Soome paberites vanus ütlemise järgi kirjas. Sest alaealistele antakse elamislube lihtsamini vms. Ja ei, küsimus ei ole selles, et nende iga oleks raske hinnata (ehki välistada ei saa), aga ma ühes teises töökohas kohtusin tema kaasmaalasega, kes paberite järgi oli Anwarist mõni aasta vanem, aga välja nägi nagu poisike…

See selleks.

Nüüd siis Ukraina põgenikud. Eranditult naised ja lapsed. Mehed kaitsevad kodumaad. Jah, üks asi on see, et sõda on nüüd nn. meie kultuuriruumis ja meile lähemal. Aga ikkagi. Kuidas siis nii, et ühelt maalt põgenevad naised ja lapsed sõja jalust, aga nendest teistest riikidest just parimas võitluseas mehed?

Ukraina põgenikega mul kokkupuude hetkel veel puudub, aga veidi rohkem, kui kuu aja pärast näeb ilmselt neidki. Võinoh, mis näeb, koos tööd tegema hakkame. Seda ma veel ei tea, kuidas suhtlus kujuneb, ma ise kardan, et mul tuleb välja mingi nelja keele segapudru. Inglise ja vene keel on mul väga algelised, kuna peale koolide lõpetamist pole neid vaja olnud. Ukrainlannad ise tõenäoliselt räägivad vene keelt, sest vanus olevat neil neljakümne ringis ja selleealised on Ukrainas koolid käinud puhtalt venekeelses keskkonnas. Ukrainakeelne kooliharidus tuli sinna hiljem. Noh, küllap google translate aitab vajadusel. Ja neil on soome keele õpe nagunii programmis. Ja töö on meil selline, et saab ette näidata, kuidas ja mida teha.

Ahjaa, mis on ukaraina ja vene keele vahe? Üks keelekursusel olnud ukrainlanna ütles kenasti, et sama, mis soome ja eesti keelel. Muumaalastele kõlavad üsna ühtemoodi, kuid üksteisest aru saada ei pruugi.

Ja veel. Senini on silme ees pilt, kui sõja esimestel päevadel kuskilt Ukraina linnast rongile trügivat rahvamassi näitas ja ja seal siis üle naiste-laste peade rongile üks ….eee…lõunamaa rassi suurtkasvu tugevama sugupoole esindaja ronis…

Read Full Post »

Kevad tuleb ikkagi

Mo meelest on mu sünnipäeva ajal alati päike paistnud. Nii ka nüüd 🙂

Oli imeilus päikseline ilm, kui esmaspäeval Risti surnuaial käisime. Lumi sulas silmnähtavalt ja mida rannikule lähemale, seda vähem oli lund. Meil keskmaal seda muidugi jätkub veel kauaks. Just eelmisel reedel, kui oli hädasti vaja õues grillida, said poisid seda teha kõige suuremas tuisus ja lumesajus. Kui liha valmis, lõppes ka torm ja tuisk 😀

Ja teisipäeval viidud külarahvale vastlasupp ja saadud vastu palju õnnesid ja käidud maakonnakeskuses tehinguid kinnitamas ning Soome siirduvalt laevalt uhket päikeseloojangut nähtud. Kodus ootasid lilled ja tort. Lilli on siin nüüd palju, võtsin Eestist ka pea kõik kaasa 🙂

Kolmapäeval toodi küttepuid, sellised poolemeetrise kuni meetrise läbimõõduga 😀 Ja veel lilli 😉 Käisin optikul ja saan kangemad prillid. Ja ülemus helistas suvisest tööst.

Neljapäeval saagisime-lõhkusime puid. Neid toodi veel juurde. Mulle puulõhkumine väga meeldib, peab vaatama, et nende jurakatega üle ei pinguta. Ja kui õhtuti ilm taas miinuskraadidesse läheb, siis see vastsulanud lume jäätumise lõhn segamini värskeltsaetud puude lõhnaga, see on üks kindlamaid kevade lõhnasid üldse.

Reedel käisin ülemuse jutul ja üritasime kokku panna hooajatööliste tuumiku. Paras peamurdmine, paar head kandidaati lipsas minema, paar võttis mõtlemisaega ja paar esmapilgul head kandidaati ei olnudki lõpptulemusena nii head, kui lootsime. Mis seal ikka, vaatame mis elu toob. Ühtlasi oleme valmis ka pakku tulnud ukrainlasi tööle võtma. Juhuslikult kohtusin paari töökaaslasega, oli tore neid üle pika aja näha.

Kodus koristasin ära veranda, jõulukama sai lõpuks ära korjatud, vaibad maha ja päikesepaistes oli seal küll imemõnus istuda. Ma jätkuvalt lõpmata õnnelik selle veranda üle.

Täna taas lõhkusime puid. Siis koristasin ja küpsetasin. Ja nüüd näidati meile veel imelisi virmalisi, kasupoeg nägi esimest korda.

Jah, kevad tuleb ikkagi. Kõigest hoolimata.

Read Full Post »

Veidi kõhedusttekitav

Soome president esines täna avaldusega, et olukord (poliitika?) maailmas on ärev ja võib muutuda hetkega ning lendas ise kiiresti Ameerikasse sealse presidendiga kohtuma.

Vene karu käitub nagu nurka aetud kiskja ikka ja kardan, et sealt võib oodata halvimat. Enam ei valita vahendeid.

Lisaks jäävad sel kevadel harimata euroopa “vilja-aida” põllud.

Ma arvan, et soola, tikkude, wc-paberi ja patareide mõningane varumine praegusel hetkel ei ole üldse halb mõte. Jooditabletid olid juba sõja teisel päeval nii Eestis kui Soomes läbi müüdud.

Read Full Post »

Kassititt ja õunakissell

Kuna meil majas on kassititt, tähendab see seda, et vaibad on alatasa segamini ja põrand on pidevalt mänguasju täis. Nagu ikka beebiga elamises. Samas ma Katja ajast ei mäleta sellist pidevat segadust, nagu Ronja-Rontšik meil siin korraldab. Kuigi vahel oli pesurest ümber aetud ka tookord ja köögipõrand täis hommikusöögi krõbinaid. Aga nüüd on nagu pidev segadus…

Õnneks kassid sõbrunesid omavahel paari päevaga ja nüüd käib aegajalt ennastunustav möll. Rontsik mõjub hästi Katja füüsisele, see läheks siin lihtsalt paksuks ja mugavaks ära. Katja käib meil muidugi õues ka, aga talvel külmaga ei ole õueskäigud väga pikad.

Iseloomult on kassid ikka üsna erinevad. Katja pole kunagi eriline sülekass olnud ja voodisse magama tuleb haruharva. Ja nurrub väga vaikselt. Ronja see-eest laseb nagu mootorsaag ja tuleb meelsasti sülle magama. Mängides on ta palju kiirem ja agressiivsem. Meelega enam päris hambaid sisse ei löö, aga hommikune äratus on pidevalt nii, et tuleb lakub su varbaid ja siis ühtäkki hammustab 😛 Hellalt kusjuures, aga loomulikult ärkad sa selle peale üles 😀

Kuna see kassititt täna järjekordselt pooled kardinad alla tiris, saingi jõulukardinad eest ära ja jõulutähed ka. Tuba muutus valgemaks ja kevadisemaks ja tuli tahtmine kohe muld ja seemned välja otsida…. No aega on selle kiire asjaga 🙂

Ostsin eile poest õunu ja täna vaatasin, et võiks magustoiduks õunakisselli teha. Aga no need poe õunad on kisselli ja küpsetamise jaoks liiga magedad ja magusad. Sidrunihapet ka esimese hooga ei leidnud, et seda veits hulka panna. Lõpuks garaažist leidsin suure potsiku 😛 Ärge küsige, mis sellega seal tehakse… Tegelikult ma tean küll, peremees leotab vanaaegseid tööriistu sidrunihappe vees, et rooste maha saada ja siis läikima lüüa ja korda teha. Ega ma muidu poleks osanud seda sidrunihapet sealt otsidagi.

Ma üleüldse polnud kisselli aastaid keetnud, tärklist panin ka liiga palju. Aga noh, kärab kah kehval ajal 😀 Lisandiks kissellile kohupiima-vahukoore vaht.

Read Full Post »

Koronast, elektrist ja Venemaast.

Ma olin jumala kindel, et ma viimati kirjutasin sel aastal, aga võta näpust…

Sain neljapäeval kolmanda koroona-vaktsiini, teisest oli möödas viis kuud. Kui ma enne uut aastat olin veel veidi kahevahel kolmanda võtmisega, siis uusaastaööl õe sõnad, et tema võtaks enne sada vaktsiini, kui uuesti põeks, andsid kindluse. Ja kuna see taud levib nüüd kulutulena taas mõlemal pool piiri, siis seda enam. Seekord siis moderna. Võrreldes eelmiste kordadega oli see sutsakas valusam või rohi kibedam võimaitea. Võib-olla sõltus ka süstijast, ei tea ju. Ja eilseks tekkis väsimus ka, aga see oli ka kõik. Võibolla oli väsimust ka suvel, aga siis tööl käies ei pööranud sellele tähelepanu.

Soomes on nakatunute määrad nii suured, et valitsus valmistub erakorralise olukorra kasutusele võtuks. Samas meil koolid on lahti ja laste harrastused vist ka. Täiskasvanud jõusaalidesse ja ujulatesse ei pääse, sellest on kahju.

Eestis on koronale lisaks veel energiakriis ja ülikõrged elektrihinnad. Ja peaminister teatab süüdimatult, et ootab, kuni kriisid möödas, siis saab valitsema ka hakata. Püha lihtsameelsus!! Need pärlid tema suust on ikka…ma ei tea…see võiks naljakas olla, kui poleks kurb.

Tegelikult paneb muretsema hoopis venemaa oma käitumisega. Soome, kes on Venega püüdnud alati häid suhteid hoida, on nüüd pehmelt öeldes ärritunud. Kui Putin eelmisel sügisel püüdis Soomel keelata Natosse astumist, vastas Niinistö üsna nipsakalt, et see on iga riigi oma otsustada ja keegi teine ei saa seda keelata. Mille peale Putin saatis vene jäähoki meeskonna Soome vastu mängima CCCP särkides…

Nüüd aga on Putini jüngrite hulgast kerkinud esile uusi ja ambitsioonikamaid hulle. Enam ei unistata ainult endise Nõukogude liidu taastamisest vaid riigipiiride nihutamisest endise Tsaari-Venemaa piiridesse. See tähendab, et lisaks Baltikumile kuuluks Venemaale ka Soome ja Poola. Kusjuures Tolstoil (jätke see nimi meelde) on ülbust arvata, et kui Venemaa on juba osa endistest liiduvabariikidest saanud tagasi, küllap siis Baltikum ja Soome ise kohale roomavad… Ja see plaan võiks õnnestuda juba lähima kümne aasta jooksul. Eks elame-näeme. Kõikvõimalike maailmas möllavate kriiside varjus on Petjal ja tema käsilastel igatahes hea toimetada.

Read Full Post »