Pese ise oma nõud, sest su ema ei tööta siin

Meil on töömaa köögis kraanikausi kohal kapi uksel see silt.

Mis tuletab meelde mu esimest töösuve koguduses. Juulikuised töötegijad ei viitsinud mitte kunagi oma järelt nõusid pesta. Algul pesin ise. Seejärel jätsin kraanikaussi-noh et äkki märkavad ja tulevad ise selle peale, et nõud ära pesta. Ei märganud. Siis ei jäänud muud üle, kui ühel õhtupoolikul panin nad lihtsalt kööki koristama.

Vaene tüdruk solvus niivõrd, et ei öelnud koju minnes headaegagi 😀 Poiss oli siuke flegma, sellel tundus savi olevat.

Järgmisel päeval oli tüdrukul oma taldrik ja riistad kodunt kaasas 😀 😀 😀

Mu ülemus küsis sel nädalal, kas mulle tundub mu tööle sõidu tee pikk. No ei tundu. Mõned aastad tagasi, kui ülenaabervallas mõnda aega asendaja olin ühes teises firmas, tundus see palju pikem. Kuigi oli lühem hoopis. Ilmselt põhjus selles, et ma hea meelega nüüd tööle lähen. Sest meeldib.

Reedel oli mu laps samas linnas koolis, kus mina praegu tööl. Oma lõunapausi ajal ta ostis poest valmistoidu ja tuli mu töö juurde seda soojendama -sööma. Peale sööki viis kahvli kraanikaussi. Siis luges kapiukselt silti: Pese oma nõud… Pesi kahvli ära. Ja jäi mõttesse…aga mu ema töötab ju siin… 😛 😛 😛

Read Full Post »

Kõigele lisaks tuleb välja, et ma olen veel unes kõndija ka

Einoh. Tegelikult muidugi mitte, aga see pagana nutikell…

Need hullud hulgad lund, mis taevataat alla saatis, tahavad muidugi teisaldamist. Varasematel aastatel oli suht savi, öösel tööl ja päeval magan. Nüüd aga tähendab öötöö seda, et varahommikul tuleb veel päristööle minna.

Niisiis. See oli vist teisipäev vastu kolmapäeva, kui telefon helises kuskil kahe paiku öösel ja naabrinaine kutsus lund rookima. Eks ma siis läksingi, tagasi umbes nelja paiku, pool kuus äratus. Ja ega selle jupikese sees see uni enam väga kergesti tule ka.

Peale tööpäeva lebotasin oma kiik-tugitoolis, jalad üleval ja mõtlesin, kas ma lähen kohe magama või ootan veel veidi. Kuni jälle telo naabrinaise nimega… Ma esimese hooga mõtlesin, et ei vasta, aga no see va kohusetunne 😛 Naabrinaine küsis, et kas ma olen väga väsinud ja minu jaatava vastuse peale tulistas, kuidas tema on ainult kolm tundi ja kolmkümmed kaks minutit maganud ja siiamaani tööd teinud ja veel peab minema ja kas ma tulen ka. Läksin muidugi, aga ise endamisi mõtlesin, et ooot…ma ju ka rohkem maganud pole, kui koju tulen, siis vaatan, mis see kell mulle eelmise öö unetundideks näitab.

Ja see kuramuse kell näitas, et olen maganud veits üle kuue tunni! See paar tundi lumerookimist oli samuti sinna sisse arvestatud. Kuladi kulat ma ütlen!

Tööl õnneks käsitsi lund rookima ei pea. Traktorite ja lumefreesidega saab väga tõhusalt kõik puhtaks.

Mu esimene lumefreesimine käis nii, et Mari pani mu masina peale ja näitas tähtsamad kangid ette ja saatis tööle. Veidi aja pärast tuli Kari ja pani traktoril korralikud tuled ka põlema 😛 Nii, et alguses ma ukerdasin seal pool pimedas tundmatuid teid 😀

Maril oli nüüd viimane töönädal ja edaspidi tuleb mul ise hakkama saada. Loodetavasti kõik laabub, ma ise olen veits mures…aga mis see muretsemine aitab.

Eelmisel nädalal käisid hooajatöölised kohvil. Mul igatahes olid peale seda kõhulihased valused suurest naerust…

Ma läksin sinnakanti tööle veidikese eelarvamusega, aga kõik mu hirmud ja mured on selle mõne nädalaga kummuli keeratud, oh jess. Nii hoida 🙂

Read Full Post »

Veel autodest

Eelmise postituse jätkuks veel killukesi.

Eilne autojutt tuli üldse sellest, et vanem tütar Eestist helistas ja oli oma jaapanlasega remonti minemas, sest autos oli hiir olnud ja selle tagajärjel kliimaseade enam sooja ei puhunud. Suht ebameeldiv talveajal. Õnneks oli leidnud remonditöökoja, kus ta järjekorrale vahele mahtus ja nüüd ta pealinna suunda vuraski. Kordamööda käsi tagumiku all istmesoojendusel soojendades-see õnneks töötas. Pea poole tööpäeva jagu läks aega, kuniks mehaanikud kliimaseadme torudest sinna veetud maski kätte said… Ära vahetati ka katkinäritud salongifilter…

See, et talvekülma eest hiired autosse sooja lähevad, polnud meil esmakordne kogemus. Me esimeses jaapanlases tegi üks elukas tagumise istme sisse pesa ja pistis pintslisse ämma jõulukingis olnud pool shokolaadi 😛 No ei tulnud selle pealegi, et kingikorv tuppa tuua, tookord ei olnud nii külm talv ka.

Siin me ühtedel peretuttavatel oli mõned aastad tagasi mu praeguse sakslase suurem ja uhkem vend. Selline, kus auto pult pidi ainult kaasas olema, auto käivitus nupust. Käinud siis mees hommikul hambaarstil ja oli seejärel naaberlinna tööle minemas. Jättis auto koduhoovile käima ja läks tuppa riideid vahetama. Tööriided seljas, hüppas rooli ja kimas naaberlinna. Sellele, et auto vahepeal midagi piiksatas, ta tähelepanu ei pööranud. Kuni töömaale jõudes selgus, et pult oli koju teiste pükste taskusse jäänud…

Teisel korral tal auto lihtsalt ei käivitunud. Kui kõik trikid-nipid proovitud, ei jäänud muud üle, kui treiler järele kutsuda ja auto töökotta viia. Sealsed mehaanikud said ka päris pikalt viga otsida, kuniks selgus, et autot võiks mõnikord tankida ka….

Mu oma sõtseke aga rääkis, kuidas tema äsjaostetud auto teda lolliks pidas. Sõsar ostis hiljuti kah saksa marki suht uue aastakäigu masina. Oli teine õhtul puldi autosse unustanud ja järgmisel päeval olla ekraanil kiri olnud: “Kas sa teadsid, et sellel autol saab uksi ka lukustada? Loe kasutusjuhendit!”….

Read Full Post »

Ämbrirahvas.

Mitte segamini ajada ämbrisse astuva rahvaga.

Soomlased on ämbrirahvas, täitsa ise nad on end niimoodi kutsuma hakanud. Ja kuna ma ise ka siin elan, siis väikestviisi mina ka, mina ka.

Iva siis selles, et siinne rahvas tormab ummisjalu kohale ja on valmis tundide viisi sabas seisma, kui kuskil tasuta ämbreid jagatakse. Neid tavalisi kümneliitriseid plastikämbreid, mis kaubanduses maksavad muidu paari-kolme euro kanti. No näiteks avatakse mõni pood ja reklaamitakse, et esimesed viissada saavad tasuta ämbri. Ja rahvas jookseb tormi…

Sellele lisaks teevad igatsugu erinevad poed tihti erinevaid pakkumisi ämbritega. Näiteks ämbritäis apelsine viie euroga või lõnga kümne euroga vms. Viimati oli näiteks prismas pakkumine, kus sai pea viie euroga ämbritäie erinevaid juurvilju vabal valikul: porgand, peet, kaalikas, kartul, sibul. Et lähed võtad ise ämbri ja laod meelepärasel hulgal kama täis. Oota, ma panen pildi ka:

See seal vasakul pool mu oma ämber 😛

No ja kui Eestis lubati koroonavaktsiini võtjatele maksma hakata (ma pole süvenenud, kas selleni jõuti), siis soomlased on sellevõrra ikka odavam tõug, piisab ämbritega meelitamisest 😀

Kõikvõimaliku-kauba-kett tokmanni lasi Soome lõngatootjatel isegi ämbrisokkide mustri välja mõelda. Neid ei saanud minagi kudumata jätta 😀

🙂

Read Full Post »

Pühade lummuses

Vaatasin, et Ritsiku juures tekkis elav arutelu usu teemadel. Olen mõelnud, et peaksin sellest Soome kontekstis kirjutama, aga noh. See mu kirjutamine on nagu on.

Ma panen siia selle video. Kuidas nelja eri koguduse (nais)papid leidsid ühe poplaulja väga sobiliku poplaulu ja tegid selle järgi oma video. Artikkel on siin. Ja naispapid väärib rõhutamist seetõttu, et idee tuli nii-öelda viimasel minutil ja nii kiiresti ei leitud ühtegi mees-kirikuõpetajat, kes oleks olnud nõus esinema. Kas see on nii, et mehed on konservatiivsemad ja neid on raskem kaasata ühiskonna muutumisse? Või puudutab see vaid usu-ringkondade mehi?

See video on toonud suurt poolehoidu, aga ka kriitikat.

Ma ise olen seda meelt, et konservatiivsus on küll hea, kuid kirikud ja usk ei pea aastasadu üht ja sama manitsust jagama. See, mis ehk vanal pimedal ajal oma keeldude-käskudega oli omal kohal, peletab tänapäeval inimesed kauge kaarega eemale.

Read Full Post »