Kevad tuleb ikkagi

Mo meelest on mu sünnipäeva ajal alati päike paistnud. Nii ka nüüd 🙂

Oli imeilus päikseline ilm, kui esmaspäeval Risti surnuaial käisime. Lumi sulas silmnähtavalt ja mida rannikule lähemale, seda vähem oli lund. Meil keskmaal seda muidugi jätkub veel kauaks. Just eelmisel reedel, kui oli hädasti vaja õues grillida, said poisid seda teha kõige suuremas tuisus ja lumesajus. Kui liha valmis, lõppes ka torm ja tuisk 😀

Ja teisipäeval viidud külarahvale vastlasupp ja saadud vastu palju õnnesid ja käidud maakonnakeskuses tehinguid kinnitamas ning Soome siirduvalt laevalt uhket päikeseloojangut nähtud. Kodus ootasid lilled ja tort. Lilli on siin nüüd palju, võtsin Eestist ka pea kõik kaasa 🙂

Kolmapäeval toodi küttepuid, sellised poolemeetrise kuni meetrise läbimõõduga 😀 Ja veel lilli 😉 Käisin optikul ja saan kangemad prillid. Ja ülemus helistas suvisest tööst.

Neljapäeval saagisime-lõhkusime puid. Neid toodi veel juurde. Mulle puulõhkumine väga meeldib, peab vaatama, et nende jurakatega üle ei pinguta. Ja kui õhtuti ilm taas miinuskraadidesse läheb, siis see vastsulanud lume jäätumise lõhn segamini värskeltsaetud puude lõhnaga, see on üks kindlamaid kevade lõhnasid üldse.

Reedel käisin ülemuse jutul ja üritasime kokku panna hooajatööliste tuumiku. Paras peamurdmine, paar head kandidaati lipsas minema, paar võttis mõtlemisaega ja paar esmapilgul head kandidaati ei olnudki lõpptulemusena nii head, kui lootsime. Mis seal ikka, vaatame mis elu toob. Ühtlasi oleme valmis ka pakku tulnud ukrainlasi tööle võtma. Juhuslikult kohtusin paari töökaaslasega, oli tore neid üle pika aja näha.

Kodus koristasin ära veranda, jõulukama sai lõpuks ära korjatud, vaibad maha ja päikesepaistes oli seal küll imemõnus istuda. Ma jätkuvalt lõpmata õnnelik selle veranda üle.

Täna taas lõhkusime puid. Siis koristasin ja küpsetasin. Ja nüüd näidati meile veel imelisi virmalisi, kasupoeg nägi esimest korda.

Jah, kevad tuleb ikkagi. Kõigest hoolimata.

Read Full Post »

Mis värk nende naljakate koduvideodega on?

Kui kunagi veerand sajandit tagasi ameerika naljakaid koduvideoid meie telekanalites näitama hakati, naersime kõhud kõveras ja (silma)munad märjad. Nüüd siin näitab neid samu aastate taguseid videoid ja enamus neist ajavad oigama, sest tundub, et asjaosalised saavad suuremaid või väiksemaid vigastusi, ime et päris invaliidiks ei jää (aga seda me ju ei tea).

Ma ostsin poolteist aastat tagasi omale uue auto, endine jäi nooremale tütrele. Muidugi, see, mis mulle oli uus, oli tegelikult kasutatud. Nüüd, umbes kuu aega tagasi, vahetasin selle enda “uue” taas välja. Sest muidu hea ja mugav auto jonnis liiga palju ning erinevaid vigu tuli riburada välja ja lõpuks muutusid kõik need kulutused juba veits rahakotile. Seega sai rootslane vahetatud väiksema ja ökonoomsema ning uuema aastakäigu sakslase vastu välja. Praeguste külmadega olen oma otsuse üle rohkem kui rahul, sest rootslasel puudus vebasto (oli rikkis ja ootas uut) ning selle käivitamine oleks paras vaev olnud. Kui see üldse oleks siis käivitunud. Ja muidugi pole vähetähtis ka väiksemad maksud, meil siin on ju automaks ja diislimaks ja jumalteabmismaksud veel. Heaoluriik, junõu

Samas, noorema tütre kümme aastat vanem ja veerand miljonit sõitnud rootslane töötab kenasti /sülitab kolm korda üle vasaku õla/, aga see on muidugi Rootsis kokku pandud ka. Minu endine jäi sinna hiinlaste ajajärku.

Read Full Post »

Noppeid

Käisime eelmisel nädalavahetusel lastega Eestis. Võrreldes eelmise suvega, kui sai vabalt eesti vahet liikuda, sel suvel asjad nii lihtsalt ei käi. Kui oled saanud mõlemad vaktsiinid või koroona läbi põdenud, pääsed liikuma vabalt, tõend ainult peab ette näidata olema. Kui pole ühtegi vaktsiini, peab laevale pääsemiseks oleme ette näidata alla 72 tundi vana negatiivne koroona test (see vist muudeti eelmisel nädalal ära, enam laevafirmad testi ei küsi). Kui oled saanud ühe vaktsiini, tuleb laevale pääsemiseks ette näidata tõend selle kohta. See kõik puudutab siis Eestist Soome tulekut, siit Eestisse minnes ei taheta mingeid tõendeid. Kuna tütrel veel vaktsiini polnud, ostsime testi laevalt Eestisse minnes (39 eurot). Läksime reede õhtul ja tulime esmaspäeval, nii mahtusime just täpselt selle 72 tunni sisse ära. Tagasi tulles Soome pool kontrolliti kõik paberid üle, kõigele muule lisaks tuleb täita veel finentry vorm kas netis või paberil ja see ette näidata. Sealt lähevad andmed ilmselt kohalikku terviseametisse. Rangelt soovituslik on vabatahtlik kolmepäevane eneseisolatsioon (no siis ei pea riik seda kinni maksma). Terviseamet võtab selle aja sees sinuga ühendust ja teeb saatekirja koroona-testile. 72-102 tunni jooksul peale maale saabumist tuleb koroonatest teha ja siis vastuse saabumiseni veel karantiinis olla. See kõik puudutab siis vaktsineerimata või ühe vaktsiini saanud inimesi.

Kultuuride erinevus torkas küll silma. Laeval oli mask kohustuslik, kuid maskiga inimesi heal juhul 10 protsenti. Reeglina soomlased. Eestlased, lätlased, leedukad, poolakad jms. maalased maske ei kandnud. Maski kandmine avalikes kohtades pole kohustuslik enam kumbalgi maal. Eestis ei näinud ma mitte ühtegi maskis inimest poodides vms kohtades, Soomes meie linnakeses käivad kõik poes maskiga…

Koroona olukord ise on praegusel hetkel Soomes tibake kehvem (tegelikult üldist rahvaarvu arvestades pigem on mõlemad riigid samal tasemel). Soomes hakkas olukord allamäge liikuma peale seda, kui nad Venemaalt tulnud jalgpallifännid ilma range kontrollita sisse lasid ja need süüdimatult tõve levitama hakkasid. Nüüd üritatakse olukorda kontrolli alla saada veelgi rangemate piirangutega.

Mina korraldasin oma tööd niimoodi, et teiste töökaaslastega lähikontaktis polnud, testil käisin ära ja sain negatiivse vastuse. Seega jätkame nüüd tavapäraselt.

Aga muust ka.

Jaanipäevaks said istutatud nii lilled kui puud. Kolme ja poole päevane nädalalõpp seejärel oli kena väike minipuhkus. Suur kuumus algas vist ka enne jaanipäeva? Igatahes me istutatud lilled elasid selle aja kenasti ja kadudeta üle. Töölised on mul tublid. No mõni on tublim kui teine ja mõni tahab taas rohkem juhendamist, aga see käib asja juurde.

Kuuma tõttu on meil kodus uksed aknad ööpäev ringi lahti, et õhk veidigi liiguks. Koos õhuga liiguvad ka kärbsed, see on paras tüütus. Aga peale eestis nähtud parmuparvi oleks patt paari pisikese kärbse pärast end häirida lasta 😛

Eestis nägime ära kõik oma tuumikpere ja lähisugulased, ainult õelaps oli just teise Eesti otsa tööle rännanud. Peale parmutapmise sai ikka veidi grillitud ja tsillitud ka, aga kuumus pani sellelegi piirid.

Kuna kodumaal olid just murakad valmis saanud ja väike õde läks kiirkorras neid korjama ja realiseerima, jäi ema kurgimaal toimunud kurgiuputus minu õlgadele. Tõin sealt siiamaale mingi mitukümmend kilo kurke vekkisin neist 35 purki hoidiseid :O Põhimõtteliselt poleks vaja rohkem kurke talveks sisse teha, aga me oma maa alles hakkab esimesi vilju tootma… 😀 Ja sellise kuumaga hoidiste kuumutamine pole ka kuigi lõbus. Ellu jäin 🙂

Reisiväsimus oli suht hull, tööl olles ei tahtnud murutraktoril istudes silmad lahti seista. Või oli see kuumusest, kes seda teab. Muru väga ei kasva selle kuumaga, aga tasandama ikka peab, et ilus oleks.

Jaanipäeval käisid meil külalised Hämeenlinnast ja peale seda nädalavahetusel Espoost. Toredad kohtumised olid. Ja mu ära kolinud sõbranna käis enne jaani veel ka külas, seega seltsielu on olnud omajagu. Blogima seetõttu väga ei jõua, et suvel on mul siin elu põhiliselt väljaspool netti. Talvepoolne poolaasta siis jällegi rohkem netis.

Kõigest hoolimata on igatahes väga mõnus suvi, nautigem 😉

Read Full Post »

Hakka või uskuma…

…neid vandenõuteoreetikuid, kes räägivad, et rasedatel, kel olnud kokkupuude koroonavaktsiini saanutega, võib rasedus katkeda või muudel kaaskondsetel igasugu tervisehädasid tekkida. Eile kutsus naabrinaine, kel põlveliiges vahetati, mind kaasa jalutama, sest tal oma mees oli seljast ära jäänud ja üksinda kahe karguga jalutamine pole teabmis turvaline. Muidugi ma läksin ja täna valutab mul põlv….

Koroonavaktsiini esimese annuse sain ka kätte, teine on alles kolme kuu pärast. Mis on veits nõme, aga no mis teha. Loodetavasti ma pääsen ikka varem Eestisse käima.

Ja muidu on meil nagu maikuus ikka, tööl kiire ja siis peale tööd veel natuke kiiret metsaistutustööd. Ainuke häda, et mõnel hommikul tahaks veidi kauem magada ju ometigi, aga üldjuhul saab see kiire aeg maikuuga või juuni algusega läbi ja siis jäävad nädalavahetused logelemiseks. Töökiire tööl jätkub jaanipäevani, siis läheb selgi rahulikumaks ja rutiinsemaks.

Ja tööd ma naudin endiselt. Kuigi mul on ülemusega mõned nõmedad erimeelsused olnud, aga kõik muu on puhas lill.

Poiss on käinud nüüdseks juba kolm korda korona testis, õnneks on vastused negatiivsed olnud. Tütar sai suveks tööd endises paigas ja sügisel jätkab loodetavasti õppimist, loodetavasti laabub seegi.

Eestis elavad lapsed on ka, kes ühe, kes kaks vaktsiiniannust saanud, pääsevad nemad ehk enne siia käima 🙂

Ega muud, kui nii hoida 🙂 Olge teie ka tublid edasi 😉

Read Full Post »

Kirju liblika suvi

See oli kolm nädalat tagasi, kevade esimesel päeval, kui kirjut liblikat nägime. Ilm oli tõepoolest mõnusalt kevadine, tegime puid ja õues sai olla dressipluusi väel. Järgneval päeval, ja kõik päevad peale seda, on talv visalt kevadega vägikaigast vedanud ning isegi puid tehes oli jope JA dressipluusiga vahepeal vilu.

Täna hommikuks oli õues kena jõulumuinasjutt. Lund on sadanud umbes kümme sentimeetrit ja kõik loodus kenasti valge vaiba all. Muidugi nüüd päeval see sulab juba, kuid lumetehnika on välja aetud. Linna teed ja tänavad said just liivast ja tolmust puhtaks harjatud, loodetavasti ei hakata nüüd uuesti liivatama.

Tomatitaimed kasvavad nii et mühiseb ja kass pole nende vastu huvi tundnud. Näis-näis. Peaks nüüd kapsad kastidesse külvama. Või on vara veel?

Kirju tõotab see suvi küll tulla. Eriti tööalaselt. Käisime eile poisiga koroona-testi tegemas ja kui tulemus peaks positiivne olema, veedan ma oma esimese töönädala karantiinis. Just sain omale varasema tööde alguse välja kaubeldud, et saaks rahulikult teiste tööle tuleku ajaks kõik ette valmistatud….

Vahel mulle tundub, et olen eluteatris keset lava lükatud, ilma et õrna aimugi oleks, millist rolli ma mängima peaks. Ja teised ümberringi üritavad vihjata, mida ma täpselt tegema peaks, aga mina ei saa nende viibetest ja käemärkidest aru. Ja ennast liigutada ka ei julge, et pealtvaatajate poolele tagasi hiilida. Või tegelikult…kes me oma eluteatris olla tahame: kas näitlejad või lihtsalt pealtvaatajad, jälgimaks kuidas elu mööda läheb?

Kuulsin kuskilt nurgataguseid teid pidi, et meie koguduse töödejuhataja olevat asja-eest-teist-taga naaberkoguduses mu naabrinaist mustamas käinud. Naabrinaisel algab neljas hooaeg naaberkoguduses ja meie kogudusega pole tal mingit pistmist sama kaua. Mitte kuskilt otsast ei leia ma sellele teole motiivi. Miks inimesed käituvad nii nagu nad käituvad?

Read Full Post »