Feeds:
Postitused
Kommentaarid

Toome salat


Retsepti sain õelt, aga leidsin ka siit.

6 kg kurki

2 kg sibulat

1 kg porgandit

100-150 g hakitud värsket tilli

5 sl jämedat soola

2 sl suhkrut

4 sl 30% äädikat

200 g mahedamaitselist õli

Lõika sibulad ja kurgid (pool)viiludeks, porgand väikesteks kuubikuteks või poolviiludeks. Sega suures potis ülejäänud ainetega. Kata kinni ja lase jahedas ruumis 24 tundi maitsestuda.

Kuumuta peaaegu keemiseni, seejärel hoia umbes 10 minutit nõrgal kuumusel (ära keeda!).

Pane kuumalt steriliseeritud purkidesse. Kaaneta ja säilita jahedas.

Letšo


1,5 kilo tomateid

500 g sibulaid

500 g. porgandeid

500 g punaseid paprikaid

1 sl soola

1,25 dl suhkrut

0,25 dl 30% äädikat

1,5 dl õli

Lõika tomatid, sibulad, porgandid ja paprikad tükkideks. Sega potis köögiviljad, sool, suhkur. äädikas ja õli, lase jahedas 12 tundi seista. Keeda seejärel 1tund. Vala kuumalt purkidesse ja sule õhukindlalt.

Veidi magusamaisteline letšo sobib hästi kana- ja lihatoitude juurde, kuid seda võib panna ka pitsa peale.

Retsept sellest raamatust.


Tolmust ja ajast pole mõtet rääkidagi

Suve jooksul on ilmunud müstilisi lõngatokke mu käsitöö kastidesse. Mingi osa ilmumise lugu ma isegi tean. Näiteks oli mul suur soov poolpikk õhem jope hankida. Käisin poes ühest nurgast teise, kaalusin ja vaagisin. Sobilik jope oli olemas, aga numbrivõrra ehk suur. Teisalt, oma kaalukõikumist teades, oleks see jope ju kevadeks taas paras ja ema ei peaks küsima, kas suuremaid numbreid ei müüdud 😛 Hind oli sel jopel-jakil see, mis mõtlema pani. Et kas ma ikka võin seda endale lubada ja kas see on hädavajalik ja… Raske südamega ma selle siiski korvi panin. Igavesti toreda üllatusena selgus kassas, et jopp oli poole võrra alla hinnatud 🙂 Tunne oli, nagu oleksin loteriivõidu saanud, mitu päeva vedas suu kõrvuni. Ja otse loomulikult sa järele jäänud “vaba” raha eest paar tokki sokilõnga ostetud 😀

Eestlastel on mingi ütlus “heeringat vahukoorega”. Ma isegi ei tea, kust see täpselt tulnud on, aga… Käisime oma naabritega eelmise kuu algupoolel ühel siinsel suuremal aiandusmessil. Magasin hommikul peaaegu sisse ja söömiseks aega polnud, jõudsin vaid paar lonksu kohvi rüübata. Ees 100km sõitu. Kohapeal oli muidugi ka kohvi. Ja kaasteelised panid ette minna vahvlit sööma. Mina hommikuti esimese asjana magusat kunagi ei söö, kohvi on suhkruga. Aga mitte midagi soolast seal putkas ei müüdud, võinoh, tegelikult oligi vahvel ainuke asi mida seal müüdi, teed ja kohvi ka. See on see tänapäevane paks ja pehme vahvel, peale suur kuhi vahukoort ja maasikamoosi. Vot see oli selline magusalaks, et ma kolm päeva pärast seda toitusin heeringast ja magusat ei tahtnud nähagi. Kusjuures ma oma portsjoni vahukoorest suurema osa lükkasin naabrimehe taldrikule…

Tühjade purkide kadumine on muidugi omaette ooper. Võtsin plaani teha vaid neid hoidiseid, mis kindlalt ära süüakse ja üldse mitte palju.

Esimeste kurkide marineerimiseks kirsilehti tooma minnes leidsin, et kirsipuud on marjade all lookas. Ma pole ühelgi aastal seal marju näinud või kui, siis ehk mõnda. Otseloomulikult ei saanud ma neid korjamata ju jätta, korilane on korilane. Lausa kaks korda käisin korjamas. Seetõttu on mul nüüd mitmeid purke kirsikompotti ja -siirupit. Kirsisiirup, mida tegin esimest korda, on minu jaoks pettumus. Nagu arooniasiirup ilma arooniata 😛 Aga lastele meeldib, seega seisma ei jää.

Järgmine lugu oli ploomidega. Läksin peresõprade juurest õunu tooma, mida väga polnud ja tulin tagasi mitmekümne kilo ploomidega. Mille ma kõik mahlaks aurutasin.

Ja siis veidi “tervise” salatit ja natuke boršipõhja ja sutike rassolniku põhja ja. Kurke mõned purgid ja seeni näikse kah hoolimata kuivast suvest tulevat. Ning muidugimõista arooniad… Nii ma siis ühel hetkel avastasin, et riiulid on tühjadest purkidest tühjad ja suundusin täna purgijahile. Purke sain, aga ilma kaanteta ja nüüd avastasin, et kaaned saavad ka kohe otsa.

Nokk ja saba ma ütlen…

Tšillimoos


Vaja läheb:
100-200 gr tšillipipart (sõltub tšilli kangusest, minu esimesele katsetusele läks 100gr)
500 gr suhkrut
800 gr punast paprikat
1 dl punast veini
1 tl soola

Eemalda paprikalt ja tsillipipralt seemned ning sisu, haki peeneks, sega suhkru, veini ja soolaga ning kuumuta kaane all hästi vaiksel tulel umbes tund aega. Püreeri kogu mass ühtlaseks ning kuumuta veel umbes pool tundi ilma kaaneta, et mass kokku keeks. Pane tšillimoos steriliseeritud purkidesse.

Kui tahad tšillimoosi pikalt säilitada, siis võib ka purgid veelkordselt steriliseerida. Selleks aseta jahtumise ajaks purgid tagurpidi. Jahtunud purgid tõsta potti räti sisse mähituna (räti idee on selles, et purgid pigal seisaks ja ükteise vastu keedes ei koliseks), kalla peale külm vesi nii, et purgid oleksid kaelani kaetud ning keeda ca 15 minutit. Lase purkidel jahtuda vee sees. Säilita pimedas ja jahedas.

Retsept leitud sellest blogist.

Vürtsikas õunakaste


1,5 l õunatükke

2 punast mugulsibulat

1 küüslauk

3-4 tšillikauna

1-2 kl suhkrut

2tl soola

0,5 kl õunaäädikat (panin supilusikatäie tavalist äädikat)

0,5 tl valget pipart

2tl paprikapulbrit (jäi pulbri puudumisel panemata)

Tükelda õunad kuubikuteks (kodused koorega, poest ostetud kooritult). Haki seemnetest puhastatud tšillikaunad. Peenesta sibul ja küüslauk. Hauta neid kõiki koos 15 min. (panin potipõhja ka umbes pool klaasi vett ja kogu segu peale vähest hautamist blenderdasin läbi). Sega juurde sool, suhkur, õunaäädikas ja maitseained ning hauta veel 15 minutit. Kalla kaste keeratava kaanega väikestesse steriliseeritud purkidesse, sule õhukindlalt ja jahuta. Külmkapis säilib pikka aega.

Kaste sobib ketšupi asemel kastmete ja teiste toitude maitsestamiseks, samuti võileiva katteks.

Retsept sellest raamatust.


Sõitsin eile linna ja kui ühte põiktänavasse keerasin, oli pika tänava lõpus, täpselt keskpaika teed, suur punane loojuv päike. Hetkeks põikasin ühele hoovile ja tagasi pöördudes oli päike loojunud, vaid punetav taevas…

Nii kaovadki kaunimad hetked, pöörad vaid pilgu ja läinud nad ongi. Mitte miski, mitte kunagi ei anna neid tagasi. Ega inimesi.

Mida muud


kuumal laupäevaõhtul ikka teha, kui sokki kududa.

Mees pittu viidud, pubekas välja vihastatud ja ära läinud-vaesekeselt paluti kodutöödes abi-, noorim süstima ja sööma sunnitud…

Koristatud rohkem kui plaanis oli. Kasvuhoonesse lisaports tsillipipra taimi toodud. Naabrinaise sünnale üritatud minna, polnud tedagi kodus, kuigi väitis et plaane tänaseks pole.

Tegelikult vaba päev üle pika aja. Aga tundub, et kogu maailm keerleb pöörase kiirusega kuhugi…ma ei tea kuhu. Kogu aeg on kiire, aina ajab üks töö teist taga ja vahepeal on tunne, justkui sind üritatakse viide eri suunda samal ajal vedada. Vahel on tunne, et tahaks üksikule saarele…ei mitte päris, oma soovidega tuleb ettevaatlik olla. Tahaks lihtsalt…lennata, aga mitte eriti kõrgelt?

Ja nii seda kokkupõrget kartes ei teegi midagi.