No ikka see vanasõna, et parem varblane peos, kui tuvi katusel.
Lasin poolvabatahtlikult sel varblasel minna ja jäin tuvi ootama. Ehk siis, tööjutud.
Eelmise hooaja lõpul oli selge, et kevadel on mõistlik kandideerida mitmesse kohta ja igaks juhuks mitte jääda lootma heale õnnele tagasivalimise kohalt. Kui üldiselt on koguduste hooajatööliste koht niiöelda alaline, ehkki igal ajal tehakse uued tähtajalised lepingud, siis meie koguduses see ei kehti. Nii on igal aastal põnevust ja pinget, kes ja kas tööle pääsevad.
Saatsingi siis avaldusi lähemale ja kaugemale. Töökuulutused on erinevad, mõnes on välja toodud nii nõudmised kui palk, teises jälle üldsõnaline jutt. Ja kuigi kõik kirikud-kogudused kuuluvad üleriigilisse ühtsesse süsteemi, on siiski iga kogudus erinev nii töötavadelt, kui palkadelt. Ehkki palgad taas tulevad ametühingu kokkuleppest. See tähendab, et palgaklassid ongi ühtsed, kuid kogudused kasutavad erinevaid palgaklasse.
Erinevad on ka kandideerimiste ajad ja seega pole ma veel kõiki vastuseid saanud. Ühes naaberkoguduses käisin ma vestlusel ja oleksin selle koha saanudki, aga…
Nad tahtsid vastust ööpäeva jooksul ja ma olin kogu selle ööpäeva ikka tulistel sütel. Lõpuks saatsin vastuse, et võtan koha, kuid olukorra muutudes võin mujale minna. See neile muidugi ei sobinud ja ma jäin tagavara-variandiks. Mis siis viga oli? Kõige suurem miinus minu jaoks sellel kohal oli see, et ma oleksin ilma jäänud oma viimasestki vabadusest. Sest mu ülemus olnuks mu naabrinaine, kes, ise üksi elava inimesena, kipub teiste elusid elama ja loomulikult teab kõige paremini, kuidas kõik teised peaks elama-käituma ja mida tegema… Ma niigi olen aeg-ajalt sunnitud talle aru andma asjust, mis pole tema asi ja tüllimineku ära hoidmiseks ma siis üritan kompromisse leida, mida rääkida ja mida mitte. Ja mul on kõriauguni sellest. Ja see, et minegi tülli või ärge suhelge, ei ole siinkohal teemaks. Elu ei ole must-valge.
Naabritele ma serveerisin selle koha mitte vastuvõtmise süüks väiksema palga. Isegi sellepärast olid nad solvunud. Ja see polekski muidu ehk teema olnud, sest vastutus on ka väiksem. Ja koht oleks kindel olnud ka järgnevatel aastatel.
Oh jessas, kuidas ma ise põdesin.
Oma eelmise töökoha ülemusega oleme paar meili vahetanud ja kerge lootus on, et ma ikka pääsen sinna tööle tagasi. Sest kõigest hoolimata meeldib mulle väga see töö ja see seltskond, kellega ma siin kodukoguduses olen paar aastat möllanud.
Eelmisel aastal läks poole hooaja pealt töölt ära edasi õppima üks tüdruk, kellega me kunagi koos alustasime ja kõik need hooajad oleme koos tööd teinud ja viimastel aastatel ühiselt vankrit vedanud. Ja siis ta viimasel tööpäeval kirjutas mulle sõnumi-ma olin just autosse istumas, et Eestisse sõita- ja ma oma kümme minutit löristasin nutta ja pidin end koguma, et üldse sõita saaks…
Ei keretty näkemään tänään mut halusin vaan sanoo et onhan tää aika haikeeta lähtee tuolta töistä ku meijän porukasta on tullu kuitenki aika tiivis ja meki ku ollaan tehty yhessä töitä ihan alusta saakka ja yhdessä menty kaikennäkösten vaikeuksien läpi ja sulta on saanu aina tukee niin työjutuissa ku jossain henkilökohtasissaki jutuissa, kiitos siitä
ja kiitos siitä miten jaksat aina pitää kaikki langat käsissä vaikka joskus meiltä muilta usko loppuiskin 
Jäägu see siia, et ma ei unustaks 🙂 Sest see on suur tühi koht, mis sellest tüdrukust maha jäi.
Jaa, me suhtleme endiselt ja oleme kokkugi saanud mõned korrad 🙂
Oehh. Nüüd läks päris enese haletsemiseks kätte ära.
Aga mis muud? Naudin kodus vaikust ha rahu, sest mees läks peale kolmekuist sundpuhkust lõpuks tööle ja poiss käib väikeklassi õpilasena endiselt koolis. Plaanin üle aastate proovida ise tomatitaimi ette kasvatada ja ma ei kujuta hästi ette, kuidas me kassike külvikastidesse suhtub. Ilmselt saab seegi väljakutse olema. Lund õnneks pole juurde tulnud ja oleme naabritega küttepuid saaginud. Seda tööd on kuuldavasti veel tulemas enne kevadisi kiireid aegu. Ja metsaistutus on ka jälle ootamas. Olen õnnelik, et oleme sellisesse kohta elama sattunud, et kõik need piirangud siiski teatava liikumisvabaduse jätavad.
