Valimistulemustega pühiti lauda

Nii kirjutavad Soome ajalehed täna.

Paistab, et siinmail on oodata valitsuse moodustamisel samasugust puntratantsu, kui Eestis, üks pudru ja kapsad kõik. Kuigi parempoolsed võitsid valimised, moodustavad vasakpoolsed valitsuse. Sellise meetodiga tõrjuti valitsusest välja “põlissoomlased”, siinne vaste meie EKREle ja koonderakond.  Sotsid, kes vaid ühe parlamendikohaga on ees põlissoomlastest ja kahe kohaga koonderakonnast, võtsid kampa valimistel tahapoole jäänud parteid, jättes kaks tugevat tegijat pika ninaga.

 

 

Advertisements

Maikuu vol2

No selline piisavalt jahe on hea, aga kas just nii külm peab kohe olema :O

Eestis oli täna hommikuks lumi maas. Meil siin ei olnud, aga selle eest olid selle -1 kraadiga kõigi surnuaedade kõik veekraanid kinni külmunud. Sest tuul. Külm, läbilõikav, vali tuul.

Täna ööseks lubab -4. Ja tuul on endiselt.

Kasvuhoonesse on majapidamisest kõik vähegi viisakamad küünlad süüdatud. Näis kas on abi ka või tuleb naabrinaise toodud tsillipiparde asemele uued osta. Ja lilleseemnete külvid tõusevad.

Metsas peaks homsega esimesed 10th taime maha saama. Järgmised 20th ootavad…aga need on veel külmunud, seega kohe istutama ei pääse. Ilmselt saame vahelduseks lihtsalt kaste laiali tassida, sest langid on pirakad.

Tööl ka juhtub ikka. Ühes köögis olid hiired kogu talve tühjana seisnud külmkapi tihendi läbi närinud ja sees läbustamas käinud. Ilmselt läksid sooja, sest kogu see maja on talvel kütteta. Enne seda kohalikku töömeest tulid maalrid ja need olid seina pistnud vana külmkapi, mida minema ei olnud viidud eelmisel aastal, kui uus kapp toodi. See kohalik töömees siis imestaski, et maja veel püsti on, vana külmkapi kompressor töötab kogu aja, ime et põlema ei läinud. Aga sealse maja elektrisüsteemide olukorda vaadates ma ei imestaks… Ja samal tüübil õnnestus ka üldvõti keldrisse jätta ja keldrivõti tuppa lukutaha…  Et siis igav meil jätkuvalt pole 🙂

Maikuu

Täna tulid tööle kõik ülejäänud “kurekesed”. Ja mõned rohkemgi 🙂 Nagu ikka, üllatusi igasse päeva. Aga pole hullu, tööpuudust meil pole 🙂

Suvi oli sel aastal aprillis ära. Ei tegelikult, küll ta tagasi tuleb. Aga tänane mõni kraad sooja ja vihm..prrr. Kuigi päeval väga ei sadanud ja vihma on väga-väga vaja.

See tänavune aprillikuumus on taas midagi uut. Kui kevadeti on nii kahenädalane vahe Põhja-Eeestis ja Lõuna-Eestis just looduse edenemise koha pealt, siis sel aastal seda vahet peaaegu polnud. Ja vahet Soomega ka mitte. Ülased õitsesid enne aprilli lõppu mõlemal pool lahte. Eelmisel nädalavahetusel käisin Helsingis rahvast laevale viimas ja tundus, et seal olid kaskede hiirekõrvad hoopis väiksemad kui siin. Kuigi me ju teabmis kaugel Helsingist pole. Aga mõned aastad tagasi, kui ma olude sunnil maikuus ikka kordi siinse pealinna vahet sõitsin, oli olukord vastupidine. Mis olekski normaalne.

Aga praegu on kevade kõige ilusam aeg. Kui kased on hiirekõrvul ja hele-helerohelised. Nartsissid õitsevad, tulbid veel mitte. Selles suhtes on see praegune jahedus mõnus, et pikendab seda kaunidust. Oleks kuumus jätkunud, oleksid puud kiiresti täies lehes ja suur suvi käes ja… Olete te mõnikord mõelnud, et midagi oodata on palju toredam, kui see, et oodatu juba käes on? Nautinud seda ootust, käesolevat hetke? Või üleüldse nautida hetke, mitte aina oodata.

Ma igatahes naudin.

Ma tegelikult…

…käisin ikka pühade ajal kodus ka. See tähendab Eestis. Piletid sain küll ostetud enne, kui hinnad taevasse tõusid.

Korra käisin poolteist nädalat varem ka, lapsele autot viimas. Ma sellisel ühepäevasel tripil polnudki varem käinud.

Aga seekord siis traditsiooniline lihavõtt. Koos traditsioonilise sünnipäeva(de)peoga. Natuke suuremalt seekord, sest juubel tahtis pidamist vastavalt päevakangelase soovidele. Ja tänu sellele oli natukene kiire-kiire-kiire. Pidus oli inimesi. Neid keda igapäevaselt ei näe. Mina isegi iga-aastaselt mitte. Mõnda võibolla enam mitte. Sest noh, nooremaks ei saa meist keegi. Ja nagu vanem poeg märkis, et ta pole veel sellisel peol olnud, kus eeskambris olev noortelaud tähendas nii viiekümneaastaseid. Ja köögi pealauas oli enamus rahvast kaheksakümnendaid käimas. Mõned ka üheksakümnendaid. Aga noorim piduline oli kahenädalane. Seega kõik just nii, nagu peab 🙂

Mul seda sahaara tolmust punaseks värvunud päikest pildistada ei õnnestunud. Kuigi ilus oli vaadata küll. Aga kaameras muutus punane päike ikkagi kollaseks. Seega mälupildid vaid.

Kummaline nukruste aeg on. Küllap pea läheb jälle paremaks.

Tööle, tööle kurekesed

Paralleel laulust “Teele, teele kurekesed…”, kui keegi aru ei saanud.

Me siin mingis mõttes olemegi nagu rändlinnud, saabume koos kevadsoojade tulekuga ja lahkume sügiskülmade saabumisega. Töömaal algab sidin-sädin ja elu läheb käima. Korjame kõik talvise sodi ja riisume viimased sügisjäänused, seejärel vahetame kullad ja istutame lilled, niidame muru ja kastame. Kuni sügisel kõik oma kätetöö taas maast üles rebime ja isegi lahkume.

Endiselt see “Ära vihasta, ainult vaata ja imesta”

Kui palju ma ka ei püüdnud esimesel tööpäeval mitte puutuda asjadesse, kuhu ma puutuda ei tahtnud, siis ikkagi lajatas see kogu täiega, kuna üle oli sõidetud meie tehtud tööst. Noh maitea, kui see lugu taas samamoodi lõppeb, nagu kõik eelmised, ehk siis mittemillegagi, siis…no siis lihtsalt ei saagi midagi.

A kesse üldse selle peale tuleb, et tööriideid rentida? Või ongi see tänapäeva maailmas normaalne? Kuna tarneaeg riiete proovimisest kuni kättesaamiseni on suht pikk, siis meil saab pool tööajast enne läbi, kui me neid kasutama saame hakata. Ja kas see on siis odavam? Aga noh, mis see minu asi on. Muidugi tuleb sellega teatav lisatöö, sest mustad riided on vaja kord nädalas ühte punkti kokku korjata ja pessu saata ning ilmselt siis omakorda puhtad riided laiali jagada…elame näeme 🙂

Metsatööga paistab olema nii, et algul ei saa vedama, pärast ilmselt mitte pidama. Sest meil on pea kaks kolmandikku rohkem mahtu, kui eelmistel aastatel, samas istutajaid vähem, seega ilmselt läheb jaanipäevani. Eriti kuna me pole veel alustadagi saanud, taimed väidetavalt on külmunud ja enne maipühi midagi ei toimu.

Suvi algas sel aastal eelmisega võrreldes veelgi varem. Samas, kaks aastat tagasi samal ajal sadas lund. Kuni maikuu lõpuni. Seega kurta vist ei saa. Kuigi vajadus vihma järele on küll karjuv.

Näeme, elame.

Pühadeks koju?

Kuna ees on pikk nädalavahetus (Soomes on vaba päev ka esmaspäev, nagu ka ülejäänud tsiviliseeritud euroopas, eestlased, va paganad, teevad ülestõusmispühal tööd), siis suur osa sajasttuhandest mugavuspagulasest üritab selle kodumaal veeta. Kes aga varakult pileteid valmis osta ei märka-minu jaoks olid need veits kallid juba kuu aega tagasi-siis viimase hetke pakkumised on sellised, et sama raha eest võiks ilmselt näiteks Türki lennata või midagi.

Ei ma ei virise, nende aastatega ma olen juba leppinud sellega. Tean ka piletihindade kerkimise dünaamikat. Aga ikkagi 😛 Näiteks homsele Helsingi-Tallinn laevale väljumisega 16.30 on võimalik autopiletit saada hinnaga 278 eurot ja inimese pilet 57 eurot. Sama hinnaga tagasisõidu autopileti leiab esmaspäevaselt Tallinn-Helsingi laevalt väljumisega Tallinnast 19.30. Jutt siis Tallinkist ja need olid hetkeseisuga kalleimad piletid. Vastassuunal sõites või argipäeviti reisides saab nii auto kui jalakäija  pileti 18 euroga 🙂 Muidugi taas sõltub laevade täituvusest. Mida rohkem on pileteid ostetud, seda kallimaks need lähevad.

Kuhu see maailm küll tormab…

Pariisi Jumalaema kiriku põleng jääb, ükskõik, mis tulekahju põhjuseks ka oli, teatavaks maamärgiks ajalukku. Nagu näiteks 9/11 kaksiktornid.

Võimalik, et tegelikku põhjust ei tuvastata kunagi. Ulatuslik kirikute rüüstamine ja põletamine Prantsusmaal eelmisel nädalal annab aluse kõikvõimalikeks vandenõuteooriateks.

(Maru)rahvuslus on pead tõstmas ja see pole ka mingi ime.

Soome parlamendivalimised on tänaseks möödanik. Kahesajakohalises parlamendis said sotsid 40 kohta, põlissoomlased (võib võrrelda meie EKREga, kuid käitumismaneeridelt  ja harituselt (justnimelt harituselt, haridus pole haritus ja haridus pole suutnud veel ühtki matsi rikkuda, nagu me eestis igapäevaselt näeme) on nad EKREst peajagu üle) said 39 kohta ja kokoomus (midagi meie isamaa ja refi vahepealset) sai 38 kohta. Suurima hävingu osaliseks sai Keskusta (keskerakond ), mis kaotas parlamendis 18 kohta, nende parlamendikohtade arv vähenes 49-lt 31-le. Kehvem tulemus on ette näidata aastast 1917(!) ehk üle saja aasta tagasi, tookord sai keskerakond parlamendis vaid 25 kohta.

Parlamendist välja jäid “Sinine tulevik”, see oli põlissoomlastest 2017 aastal lahku löönud ja endise põlissomlaste juhi Timo Soini juhitud partei, mis kunagi varem polnud valimistel osalenud. Nimelt põlissoomlaste sisetülide tõttu jagunesid partei parlamendiliikmed kahte leeri ja Soiniga koos ärakaranud moodustasid uue partei. “Sinised” kuulusid koos keskerakonna ja kokoomuksega Soome valitsusse. Sama valitsus astus tagasi napp kuu aega enne valimisi.

Kuna esimesed kolm erakonda on peaaegu võrdsed, tulevad kindlasti üsna pingelised läbirääkimised. Erinevalt Eestist ei ole keegi kellegagi koostööd välistanud.

Ligi pooled Soome parlamenti valitutest (92/200st) on naised. Eestiski valiti riigikogusse rekordarv naisi, kuid paraku jääb see “rekord” alla kolmandiku riigikogulaste koguarvust (28/101st).