Kevad tuleb ikkagi

Mo meelest on mu sünnipäeva ajal alati päike paistnud. Nii ka nüüd 🙂

Oli imeilus päikseline ilm, kui esmaspäeval Risti surnuaial käisime. Lumi sulas silmnähtavalt ja mida rannikule lähemale, seda vähem oli lund. Meil keskmaal seda muidugi jätkub veel kauaks. Just eelmisel reedel, kui oli hädasti vaja õues grillida, said poisid seda teha kõige suuremas tuisus ja lumesajus. Kui liha valmis, lõppes ka torm ja tuisk 😀

Ja teisipäeval viidud külarahvale vastlasupp ja saadud vastu palju õnnesid ja käidud maakonnakeskuses tehinguid kinnitamas ning Soome siirduvalt laevalt uhket päikeseloojangut nähtud. Kodus ootasid lilled ja tort. Lilli on siin nüüd palju, võtsin Eestist ka pea kõik kaasa 🙂

Kolmapäeval toodi küttepuid, sellised poolemeetrise kuni meetrise läbimõõduga 😀 Ja veel lilli 😉 Käisin optikul ja saan kangemad prillid. Ja ülemus helistas suvisest tööst.

Neljapäeval saagisime-lõhkusime puid. Neid toodi veel juurde. Mulle puulõhkumine väga meeldib, peab vaatama, et nende jurakatega üle ei pinguta. Ja kui õhtuti ilm taas miinuskraadidesse läheb, siis see vastsulanud lume jäätumise lõhn segamini värskeltsaetud puude lõhnaga, see on üks kindlamaid kevade lõhnasid üldse.

Reedel käisin ülemuse jutul ja üritasime kokku panna hooajatööliste tuumiku. Paras peamurdmine, paar head kandidaati lipsas minema, paar võttis mõtlemisaega ja paar esmapilgul head kandidaati ei olnudki lõpptulemusena nii head, kui lootsime. Mis seal ikka, vaatame mis elu toob. Ühtlasi oleme valmis ka pakku tulnud ukrainlasi tööle võtma. Juhuslikult kohtusin paari töökaaslasega, oli tore neid üle pika aja näha.

Kodus koristasin ära veranda, jõulukama sai lõpuks ära korjatud, vaibad maha ja päikesepaistes oli seal küll imemõnus istuda. Ma jätkuvalt lõpmata õnnelik selle veranda üle.

Täna taas lõhkusime puid. Siis koristasin ja küpsetasin. Ja nüüd näidati meile veel imelisi virmalisi, kasupoeg nägi esimest korda.

Jah, kevad tuleb ikkagi. Kõigest hoolimata.

Read Full Post »

Ema täis üllatusi

Tulen mina oma suusaringilt, vahepeal on noorem tütar koju käima tulnud. Sel on kõne sõbraga pooleli, teatab jahmunult sõbrale, et ema käis suusatamas :O

Hiljem, kui kõne lõppenud, nendib tütar:

“Kle, te võiks naabrinaisega järgmisena kuskile uisuplatsile minna!”

“Mhh, kui ma suusatanud polnud umbes kümme aastat, siis uisutanud pole ma umbes nelikümmend aastat…”

“Nojah. Ega ma ei kujuta ette naabrinaist uiskudel. Ega ma sind ka ei kujuta. A ma ei kujuta sind suusatamas ka ette”

Okei siis 😀

Read Full Post »

Boomer

Istun mina ühel kenal hommikupoolikul köögilaua taga ja loen lehte. Järsku kuulen imelikku häält. Esimese hooga mõtlen, et peremees teeb õues lehepuhuriga tööd, aga siis ilmub mu vaatevälja Samibot. Kes pgn selle tööle pani??? Nojah, pult oli diivani serva peal, ju see kass sealt üle kõndis… Olgu peale, las koristab, kui tahab. Tolmust ja karvadest meie majas puudust pole….

Järgmisel päeval istun elutoas arvuti taga, kui ühtäkki Samibot magamistoast teatab, et tema hakkab nüüd koristama ja läheb ringile. Kass magab diivanil õndsa und…no mida hekki… Pulti uurides selgub, et Katja (no see kass ikka) on Samiboti igapäevaselt kindlal kellaajal koristama programmeerinud. Näpin mina pulti mis ma näpin (kasutusjuhendit paraku üheski mulle mõistetavas keeles pole ja netist ei viitsi parasjagu otsida), aga maha ma seda kellaaega ei oska võtta. Lõpuks võtan lihtsalt puldist korra patakad välja ja kella pilt kaob. Ohkan kergendatult.

Naiivitar.

Kolmandal päeval, täpselt nagu eelmistelgi, alustab Samibot kell 11.20 tööd….

Nonii, nüüd siis olen ma sealmaal, et isegi mu kass, lastest rääkimata, suudab mind end täieliku boomerina tundma panna 😛

Meil sadas nädala alguses pea ööpäeva pehmet kerget lund. Kokku nii umbes paarkümmend sentimeetrit. No nii ilus noh, ma ikka olen täielikult vahelduvate aastaaegade inimene ja see eelmine vihmane talv ei kõlvanud kassi hänna alla ka mitte.

Neil päevil, kui lumetöid pole, võiks ju ka end liigutada, aga kepikõnnist on ajutine siiber. Eile mulle meenus, et meil on ju lastel olemas suusad ja need ma välja otsisin. Mõnus on see, et kõik teed ja põllud on lumised, ei pea kuhugi eraldi radu otsima sõitma, saab kodus suusad alla panna minna kuhu iganes. No ma siis panin. Suusasaapad olid kolm numbrit liiga suured, et uisusammu võiks proovida. Klassika jaoks suusad liiga lühikesed ja kepid liiga pikad…(jaa ma tean küll, et tegelt on üldse mõlema stiili jaoks erinev varustus). No igatahes ära ma oma ringi kakerdasin-ja jumala õnn, et kuhugi rajale ei läinud, oleksin haledalt penskaritel jalus ilmselt olnud 😛 Sest kuigi ma kujutlesin, et suuskadel pääseb kiiremini edasi, kui kepikõndides, siis tegelikult suurt vahet polnud 😀 See ei loe, et ma pole aaaaastaid suusatanud. Nüüd siin mõtlen, kas peaks kuskilt (järelturult) väiksemad suusasaapad hankima või…

Kõike ilusat teilegi ja nautige talve 🙂

Read Full Post »

See mõttetu kepikõnd

“Tead sa! Kas ma pean siis siin päris lolliks minema? Mul maja tee ääres, ma näen, kuidas kõnnivad siit ridapidi mööda, kepid käes. Teevad tervislikku kõndi! Issand jumal! Tee ometi midagi kasulikku, mis endale ja teistele rõõmu teeks! Pane mind praegu mööda teeservi hulkuma. No kuule!” põrutab 91-aastane Asta selle nädala “Maalehes” “Häda on selles, et juba täitsa noored, 65aastased jäävad niisama istuma!”

Jajah. Ma olen kepikõndi vahelduva eduga harrastanud 12 aastat. Viimastel aegadel küll üsna vähe, aga ilusa ilma puhul sai tänagi tiir tehtud. Küll aga on meil erinevate kõnniseltskondadega juttu olnud, et me esivanemad pööraksid end hauas ringi, kui meid praegu kõndimas näeksid. Et kas tõesti ühtegi tööd enam teha pole.

Au ja kiitus muidugi nii söakale prouale, kes sellises eas veel jaksab.

Samasuguse söaka prouaga kohtusime me siin eelmise kevade metsaistutuse ajal. Sel oli vanust küll kõigest 85 aastat. Kokku oli lepitud, et metsalanki minnakse vaatama hommikul üheksa ajal. Enne kella seitset helises me juhil telefon: “Kaugel sa oled? Lähme käime seal metsas ära, mul töömehed tulevad küüni katust vahetama, ma pean palgid parajaks saagima. Poeg on siuke ludri, sellest pole asja! ” Nojh, see poeg ilmselt ongi üks neist 65-aastastest niisama istuma jääjatest… Mammi hüppas jeebi rooli ja pani metsa poole ajama sellise kimaga, et kruus ja kivid lendasid ja kaubikuga oli suht keeruline sabas püsida. Metsas jõudis proua mõne minutiga kogu langi läbi kapata, hoolimata viletsast maastikust, kividest ja kändudest. Taimekastid oli ta ise juba sobivasti langile laiali tassinud, vaja ainult need ette näidata ja juba oli ta hüpanud autosse ja minema kihutanud. Palke saagima ja katust tegema.

Read Full Post »

Spordikell

Kui mõned aastad tagasi spordikellad-aktiivsusmonitorid-nutikellad moodi tulid, siis muidugi tahtsin ma endale ka. Siiski ei tormanud ma seda kohe ostma, sest mulle ei meeldinud need käevõru-tüüpi kellad. mis kõigi randmeid kaunistasid ja ega ma teemasse kohe väga ei süvenenud ka.

Hilissügisel paar aastat tagasi läksin siiski kohalikku tehnikapoodi spordikella jahile. Ma tol ajal muud ei osanud vaadata, ainus tingimus oli see, et randmelt pulssi loeks, mingi eraldi pulsivööga ma ei viitsiks mässata.

Ma ei mäleta enam, kas mul oli miski kell varem ka valmis vaadatud, aga poest väljusin ma igatahes selle kellaga. Eestis neid ei müüda, sestap soomekeelne link.

Parandus: hea lugeja viitas, et nüüd müüakse neid ka Eestis. Jätan siiski ka soomekeelse lingi alles, kuna Soomes on see kell kolmandiku võrra odavam

Nüüd, paar aastat seda kasutatuna, mõtlesin kirja panna plussid ja miinused.

Esimene asi, mis mulle kohe ostes ei meeldinud, oli must käerihm. Valikus oli ka punane, aga see ei olnud ilus punane ja seega valisin musta. Paar nädalat hiljem netis surfates leidsin, et samal kellal on olemas ka valge käerihm ja rõõmsaks üllatuseks avastasin, et neid müüakse ka kohalikus prismas. Otsemaid läks rihm vahetusse.

Kõikvõimalikud positiivsed pooled on tasapisi selgunud.

Eelkõige kasutan ma kella tavalise käekellana, meeldib, et vaikimisi ekraanil on kuupäev ja kellaaeg, seda ei pea eraldi kuskilt nupust ette klõpsima, nagu osadel kelladel.

GPS on väga täpne võrreldes näiteks erinevate telefoni spordiäppidega. Nendest viimastest niipalju, et “polari” spordikell ühildub endomondoga, piisab, kui treeninguks emba-kumba sisse lülitada, sünkroonides jookseb info mõlemasse. Aga polar on täpsem. Sportstrackingu äpiga ühildub näiteks “suunto” spordikell. Millised äpid ja kellad veel kokku käivad, ma ei tea, kel infot, võib teada anda.

Muidugi on kella jaoks olemas oma telefoniäpp, kuhu kõik andmed kenasti salvestada saab ja kust neid siis mugavam jälgida on.

Igapäeva tavaelus loeb polar samme ja mõõdab une pikkust ja -kvaliteeti. Ise mingeid treeninguid välja mõtlema ei hakka, nagu TT telefoniäpiga juhtus 😀 Mingit liikumistrajektoori ka ei näita, kui trenni eraldi käima pole pandud.

Kui oled tunnikese paigal olnud, annab kell vaikse värinaga teada, et aeg on end liigutada. Magades ta seda ei tee. Küll aga näiteks autosõidul.

Positiivse üllatusena on kauakestev aku. Kui treeningprogramme ei kasuta, kestab aku ilma laadimata terve kuu. Treeningud (GPS!) võtavad energiat muidugi rohkem. Samuti ei ole ma kella ühendanud telefoni sõnumi-, helistamise-, ja messengeri funktsiooniga, see kindlasti sööb ka akut rohkem. Tähendab, olen korra seda varianti küll kasutanud, kuid miski aja möödudes jooksid süsteemid mul lihtsalt kokku ja tahtsid restarti ja kuna otsest vajadust kõike ühendada polnud, siis rohkem ma pole seda proovinud.

Puutetundliku ekraani mu kellal ei ole, aga see on jällegi selline asi, mida ma ilmselt ei oska tahtagi. Kui oleks, ehk ei oskaks ilma olla.

Kellale saab salvestada kuni 20 erinevad spordiala ja valik, mille hulgast salvestada, on päris lai. Samas muidugi mitte lõputu, näiteks puudub seal “järvejääl tõukekelguga sõitmine” vms. sellelaadne. Loodetavasti saab tulevikus ise spordiala või harrastuse sisse toksida. Hetkel on selliste alade jaoks valik “muu õuetreening” või “muu sisetreening”, eks ajab asja ära.

Üks miinus siiski on, milles õigupoolest ei saa kella süüdistada. Nimelt, kuna see spordikell loeb samme randmelt, siis tugitoolis sokki kududes saab päevase sammunormi väga hõlpsalt täis 😛

Igatahes olen ma oma kellega väga rahul ja kuigi peale tuleb aina uusi ja põnevamaid marke ning mudeleid, pole mul põhjust seda kella välja vahetada.

Read Full Post »