Veebruar jäi taas vahele. Nii lühike kuu ja ruttu läks mööda
Töö on ja kiire on. No nii parasjagu, mitte üleliia. Lihtsalt, kuna ma pole kõiki neid asju varem teinud, mida ma nüüd teen, võtab kõik rohkem aega. Ja koguaeg tuleb uusi asju peale, ettearvamatuid olukordi ja uusi väljakutseid. Jätkuvalt naudin.
Mari käis meile oma tutikat beebit näitamas. Õnneks mul rongisokid juba pikemat aega ootasid neid 🙂 Beebi, nüüd juba kuu aja vanune, tundus ikka nii tilluke. Nagu üldse enam ei mäleta, et omad nii väiksed kunagi olid 🙂
Ilmatuma vahva, et nad käima tulid. Kaasas veel üks hooajatööline ja matusebüroo omanik tuli tervitama. Taas naersime nii kõhud kõveras.
Kaks korda nädalas vesivõimlemine naabrimuttidega on kenasti jätkunud. Sain just sünnipäevaks uue kümne korra kaardi, jee! Ja pesamuna oli kaardi joonistanud sünnipäevaks 🙂 Et ta selles eas veel viitsib 😉
Talv on olnud vahelduv. Vahepeal sulab maa paljaks ja püsib plusspoolel, siis jälle viskab lumevaiba ja mituteist kraadi külma. Praegu on see külma-lume aeg jälle. Aga päike on ere ja soojendab-sulatab.
Ah jaa, Jüri helistas mulle sünnipäeval ja soovis õnne. Olin suht jahmunud. Noh, paar päeva hiljem helistas uuesti ja kutsus valima. Mai hakanud teda kurvastama teatega, et olin muud erakonda valinud. Vaatame, mis homne hommik toob.
Aga nüüd ma üritan veidi soomekeelseid tekste toota. Raske mu jaoks, aga hoiab virgena 😉
Teie olge ikka tublid edasi, eksju 🙂