Esmaspäev oli meil siin vaba päev, selline nelja päevane minipuhkus oli tore ja vajalik.
Ma ikka nii palju vajan taastumiseks omaenese aega, ilma et peaksin pidevalt suhtlema. Siis jaksan jälle.
Teisipäevaks tuli jälle lumi maha. Kusjuures mu kodukülas polnud lund, aga töömaal oli oma kümme senti, mis püsis terve nädala ja reedel tuli veel juurde. See reedene lumi jõudis siia ka, aga täna sajab vihma ja tore on.
Seoses esmaspäevase vaba päevaga pidanuks töönädal ka lühem olema, aga kuna teine suntiodest jäi haiguslehele, läksin teda asendama. Ülemus mulle just ükspäev ütleski, et paindlikkus on hea, aga mitte liigne paindlikkus. Põhjendades sellega, et mina olen vabatahtlikult ja hea meelega kõik nädalalõputööd vastu võtnud (ei, selle eest me lisaraha ei saa, saame vaba päeva mõnel teisel ajal), aga kui Mari tagasi tuleb, läheb tal keeruliseks, sest Mari ei soostunud pea kunagi oma nädalalõppe loovutama. Mis on samuti arusaadav, väikeste lastega ei teeks seda minagi. Praegu aga vahet pole. Ja mulle meeldib mu töö.
Sel nädalal käis mul esimene noor tööintervjuul. Ja ületas suure kaarega kõik mu ootused. Ma vist muutusin isegi juba liiga innukaks tema suhtes, nii et ta küsis, kas või kui palju tal otsustamise aega on. Tal oli järgmisel päeval veel teinegi tööintervjuu jne. Ja tavaliselt ma ei anna kohe mõista, et olen valmis inimese tööle võtma, aga noh, läks nii. Kohe, kui ta me õuelt minema sõitis, saatsin meili, et ta on tööle võetud, palvega, et ta vastaks, kas võtab töö vastu või mitte. Järgmiseks hommikuks oli jaatav vastus tulnud 🙂 Seega ta teise töökoha intervjuule ei läinudki.
Omajagu kabetamist on suvetööliste osas olnud, sest noored kandideerivad mitmesse kohta ja ikka juhtub, et nad on mujalt juba töö saanud või midagi. Ja kuigi meile tööle tahtjaid oli megasuur hulk, siis valik 16-17 aastaste tüdrukute hulgas oli väike… Oot, mida ma just ütlesin?? Et me valime töötajaid soo ja vanuse järgi??? Väga nõme tunnistada, aga nii see on. Mulle on eelkäija poolt ette antud, keda ja kui palju… Ja kahetsusväärselt need vanad olijad seal on väga vanamoeliselt kinni “meestetöödes” ja “naistetöödes”. Aga ma ikka tasapisi murendan nende hoiakuid seal. Sel aastal võtsin riski ja hooajaliseks tööliseks palkasin ühe noormehe nn. naistepoolele. Vaatame, mis saama hakkab 😛
Igatahes, algaval nädalal peaks veel üks kandideerija intervjuule tulema ja kui tema ka peaks sobima, võib sellekevadise tralli lõppenuks lugeda. Reedel saatsin masspostitusena äraütleva kirja ülejäänutele, lasin AI-l sõnastuse teha, et paremini kõlaks. Ma tegelikult peaksin oma cv kaaskirja kah AI-l laskma viimistleda. Vähem, kui pool aastat on seda tööd jäänud ja aeg on hakata ringi vaatama. Tegelikult juba vaatangi. Ühte kohta lausa olen kandideerinudki juba, teatavaks üllatuseks ma teise vooru ei pääsenud. Samas, tahan või ei, aga vanus ja rahvus mängivad siin maal samamoodi rolli, ehkki seda ei tunnistata. Iseasi, kui oleks mingi eriti spetsiifiline ala, aga seda see pole.
Niimoodi mul siis läheb. Homsest algab jälle kuuepäevane töönädal. Loodetavasti on sealpool maakonna piiri kah nüüd lumed sulanud.
Viimane kustutab tule 